Ülemiste City Tervisemajas kontrollime ja hindame sünnimärgid Dermtest tarkvara abil

Dermtest arendajad asuvad Ülemiste Citys, mis loob meedikute ja arendajate vahelise sünergiaga toreda koostöö. Ülemiste Tervisemajas on kasutusel Dermtest tarkvara, mis aitab kiiresti dermatoloogi kaasabil kahtlaseid sünnimärke hinnata. See on eestlaste poolt loodud tarkvara, mis aitab patsiendil saada kiirelt vastus muutunud sünnimärgi osas, aga samas aitab ka dermatoloogidel nn ajaga kaasas käia ja pigmentmoodustisi spetsiaalse tarkvara abil jälgida.

Dermtest sai alguse 2013. aastal ning tegutsemisaja jooksul on kontrollitud üle 22 000 sünnimärgi ja avastatud rohkem kui 350 varast melanoomi. Need on suured numbrid, kuid Marelle Maiste, Dermtesti esindaja usub, et melanoomi numbrid suurenevad aasta aastalt ning seda nii Eestis kui mujal maailmas, sest nahavähi teadlikkus kasvab ning samuti tekib võimalusi sünnimärgi kontrolliks juurde.

Nahavähk ei peida end

Oluline on tema sõnul teada, et melanoom on seotud päikesega ja päikeselt eralduva UV kiirgusega. „Päikesel ja nahavähil on väga tugev korrelatsioon,“ ütleb ta ning toob näite Austraaliast, kus on väga levinud, et ühel tänaval võib olla mitu nahakliinikut, kes kõik nahavähi diagnostika ja võimaliku raviga tegelevad. Melanoomi avastamine on aktutaalne ka Saksamaal, kus inimestel on iga kahe aasta möödudes soovitus käia kontrollis ja seda alates 18. eluaastast. „Meie mõistes on see nagu sõeluuring.“ Maiste sõnul on oluline mõista, et nahavähk ei teki üleöö. „Kõigepealt tekivad DNA muutused ning me ei tea kunagi, millal ja kas muutused muutuvad pahaloomuliseks ja hakkab arenema nahavähk.“ Siiski on sellel vähil võrreldes teistega üks oluline eelis. Nimelt, on nahavähki enamasti näha, sest melanoomi kõige enamlevinud paige on nahk. Melanoomi puhul ei ole tegemist ainult „vanade“ inimeste haigusega, vaid haigestuda võivad ka noored. Melanoom on potentsiaalselt eluohtlik kui diagnoos hilineb, seetõttu on oluline leida melanoom varakult.

Õnneks on päevitamise kahjulikkus ja teadlikus elanikkonnas uusi suundi võtmas. Üha enam peetakse oluliseks naha kui meie kõige suurema organi hoidmist ja kaitsemist. „Mäletame ju kõik, kuidas suviti sai lausa päevitamisvõitlusi tehtud, et kes on pruunim. Õnneks on paljud teadvustanud siiski, et päevitamine teeb pigem karuteenet tervisele. Kui läheme dermatoloogi vastuvõtule, siis me ei näe mitte ühtegi jumekat dermatoloogi. Võiksime nendest eeskuju võtta.“

70% melanoomidest avastab inimene ise

Tänu Dermtesti tarkvarale on varane melanoomi avastamine kasvanud, sest tänu Dermtesti tarkvarale on võimalik teha kahtlaste sünnimärkide diagnostikat nüüd ka paljudes perearstikeskustes, maakonnahaiglates ning teistes kliinikutes. „Protsess käib tavaliselt nii, et õde pildistab dermatoskoobiga (spetsiaalne valgustusega luup, mis ühendatakse magnetiga telefoni külge) fotod ning täidab nahavähi riskianamneesi ning seejärel saadab konsultatsiooni läbi Dermtesti tarkvara dermatoloogile. Vastused jõuavad patsiendini enamasti paari päeva jooksul,“ selgitab Maiste. Tarkvara ongi mõeldud just mõne üksiku kahtlaste sünnimärgi diagnostikaks. „70% melanoomidest avastabki inimene ise, sest iga inimene saab enda nahka igapäevaselt jälgida.“ Kui on soov kogu keha sünnimärgid üle vaadata, tuleks Maiste sõnul siiski pöörduda dermatoloogi vastuvõtule.

Maiste soovitab inimestel oma sünnimärkide hindamiseks kasutada rahvusvahelist ABCD reeglit. Sünnimärk peaks enamasti sarnanema nii värvilt, kujult kui ka serva poolest sünnimärgi teisele poolele. Laialivalguv, mitmevärviline, kasvav ning ebakorrapäraste värvidega ja servadega sünnimärk võib vajada kontrolli. Kui leiad kehalt sünnimärgi, millel esineb normist niiöelda kõrvalekaldeid, tuleks see lasta spetsialistil üle hinnata.

Nahavähki on mitut tüüpi, Dermtesti fookuses on küll melanoomi varane avastamine, kuid avastatakse ka mittemelanoomseid vähivorme. „Meie eesmärgiks on leida melaoom ülesse varases faasis, kui melanoom pole levinud edasi teistesse kudedesse. Varases faasis leitud melanoom ning õigeaegne ravi tagavad paranemise. Hilisemates faasides on tervenemine juba keerulisem, sest siirded võivad olla edasilevinud teistesse kudedesse sealhulgas lümfidesse,“ selgitab Maiste.

Märkimisväärne saavutus

Eestlaste poolt loodud melanoomi avastamise tarkvara on juba mõnda aega kasutusel ka Saksamaal, rahastatuna sealse BKK VBU kindlustusseltsi poolt. Maiste sõnul oli digitervise lahenduste teise riiki viimine ajamahukas ning keeruline. Seda enam on hea meel, et oleme suutnud tõestada teenuse olulisust, tõhusust ja leidnud usaldusväärsed partnerid ning järjekindla tööga järgmise teetähiseni jõudnud,“ ütleb ta. Olla esimene Eesti tervisetehnoloogia ettevõtte 83-miljoni elanikuga Euroopa suurimas tervisesüsteemis, on märkimisväärne saavutus.

Dermtest on mitmetahuline tarkvara tervishoiutöötajatele võimalus tervishoiuasutustele patsiendifotode halduseks, telekonsultatsioonide tellimiseks. See aitab kaasa kvaliteetse tervishoiuteenuse pakkumisele, jälgimaks krooniliste nahaseisundite paranemise kulgu.

Dermtesti kasutab hetkel üle Eesti rohkem kui 70 tervishoiuasutust, lisaks veel ka mitmed suuremad haiglad.

Ülemiste Citys lõid käed kaks terviseedendajat Pealinna Perearstid ning Health Founders all arendatav Migrevention

Migrevention on innovaatiline rakendus, mis viib peavalude ravi uuele tasemele.

Uue koostöö käigus saavad peavalu– ja migreenipatsiendid senisest parema ravi. „See tähendab ka mõttemallide muutust ehk patsient saab ise tunda, kuidas ka temal on väga oluline roll enda raviteekonnal,“ kommenteerib Migreventioni tegevjuht Katrina Laks.

Migrevention on tarkvaraettevõte, kelle digitaalne peavalukliinik ühendab endas patsiendile mõeldud mobiilirakendusese ja spetsialistidele mõeldud töölaua. Kuigi mobiilirakenduse baasversiooni saavad kõik soovijad ka niisama kasutada, on teenuse täislahendus nüüdsest kasutuses ka Ülemiste Tervisemaja peavalu õdede töövahendina.

Uus tase nõustamisel ja analüüsil

Pealinna Perearstid on asunud kasutama digitaalset peavalukliinikut ehk nad näevad oma töölaualt millal iganes nad soovivad enda patsientide peavalude kulgu ning oskavad tänu sellele oma patsiente paremini nõustada, sest neil on rohkem tõenduspõhiseid patsientide endi kogutud ja jagatud andmeid,“ ütleb Katrina. Ka kasutaja ise saab tänu rakendusele paremini analüüsida, millised on tema peavaluvõi migreeni episoodid.

Migreventioni rakenduses on pandud väga palju rõhku kasutajadisainile. Migreenikuna on Katrina koos oma meeskonnaga teinud kindlaks, et see oleks mugav kasutada ka peavalude või migreenide ajal. „Rakendus on tumedates toonides, seda on mugav vaadata, see ei karju näkku,“ ütleb ta kokkuvõtvalt. Samuti on igal küsimusel, mida rakendusest võib leida, kliiniline tõenduspõhisus.

Suur turvatunne

Migrevention loodi kolm aastat tagasi ning selle aitas välja arendada üks ettevõtte asutajatest, Tartu Ülikooli kliinikumi neuroloog dr Mark Braschinsky. „See turvatunne, mis sellise digilahendusega on patsiendile loodud, on suureks abiks. Teadmine, et selle rakenduse taga on koguaeg professionaal, aitab oluliselt meie patsiente. Siiani on tagasiside kasutajate poole pealt olnud väga hea ning spetsialistid on samuti Migreventioni digitaalse peavalukliiniku töölaua hästi vastu võtnud. See on väga heaks toeks mõlemale poolele ning aitab patsientidel olla ka emotsionaalselt palju tugevamad. Spetsialistide vaatest tõstab rakendus ravikvaliteeti, sest tänu kvaliteetselt kogutud andmetele saame patsiendist rohkem teada, ütleb Ülemiste Tervisemaja ja Pealinna Perearstide juhataja Kristel Amjärv ning kutsub üles inimesi, kellel on regulaarsed peavalud või esineb migreene, Migreventioni rakendust alla laadima ja neid, kes on Pealinna Perearstide nimistus ka ennast peavaluõe vastuvõtule registreerima

Vähem kulusid ja kannatusi

Migrevention vaatab arenduse mõttes ka homsesse ja ülehomsesse päeva. „Eesti on heaks testplatvormiks, kuid oleme juba vaatamas UK ning Lähis– Ida turgudele, sest seal on meiega üsna sarnane peavalude raviplaan,“ selgitab Katrina ning lisab, et UK tervishoiusüsteem mõistab väga hästi ka peavalude sotsiaalmajanduslikke kulusid. „Nad ei näe ainult üksikisiku kulutusi ja kaotusi, vaid mõõdavad juurde ka kõik need kulud, mis puudutavad inimeste töölt ära olemist, sõite teistesse linnadesse spetsialistide juurde, samuti kulusid õige ravi otsimisele. Õige ravi leidmise teekond võib olla keskmiselt 8-12 aastat ja inimene kannatab kogu selle aja. Meie lahendusega on võimalik seda perioodi tunduvalt vähendada.“

Juba tegeletakse ka ühe järgmise põlvkonna tootega, mis liigitub digiravimi kategooriasse. „Arendame lahendust, kus spetsialist saab välja kirjutada ka füsio– ja psühhoteraapiat individuaalse digitaalse ravina, et peavalude sagedust vähendada.“

Migrevention rakendus on kasutajale tasuta ning on alla laetav nii Google Play kui Apple App Store keskkondadest.

Head uudised Ülemiste City terviseklastrilt – uued võimalused Ülemiste Citys, kuidas hoida talente ja nende tervist!

Koostöös If Kindlustusega pakume Ülemiste City linnakus asuvatele ettevõtetele ja töötavatele talentidele mugavat lahendust tervisekindlustusega.

Ülemiste City üks prioriteete on hoida linnaku inimesed liikumas, seltsimas ja olema tööhoos. Seepärast pöörates veelgi enam tähelepanu talendi tervisele, on Ifi tööandjapoolne tervisekindlustus täienduseks riiklikule ravikindlustustele ja loob võimaluse pakkuda oma töötajatele lisaväärtust ilma erisoodustusmaksuta. Tööandjal on võimalik panustada aastas iga töötaja tervise edendamiseks maksuvabalt kuni 400 €.

See tähendab töötajale, kelle tööandja on If Kindlustuse tervisekindlustusega liitunud, et ta saab parema ligipääsu tasulistele raviteenustele, mis suure lisaplussina asuvad Ülemiste Citys ehk töökoha lähedal. Tervishoiueenuse osutajad arveldavad otse If-kindlustusega.Ravile pääsemine toimub ilma pikkade järjekordadeta, ka töövälisel ajal ja vajadusel digikanalite kaudu (Digikliiniku abil).

Tule kohale, kogu teadmisi ja kindlusta tervist!

Terviselahenduste lansseerimissündmus „Tervislik Ülemiste, terve talent“

  • 21. september 11.00 – 13.15, peagi valmivas uues Ülemiste Tervisemajas 2 (Sepapaja 12)
  • Anna oma tulekust teada hiljemalt 18. septembriks → info@mainorulemiste.ee

Ifi tööandja tervisekindlustuse ning teiste täiendavate võimalustega enda tervise hoidmiseks ning B2B platvormiga saad tutvuda 21. septembril, kus anname sündmusega heale tervisele uue hoo sisse ja liigume veelgi parema enesetundega otse sügishooaega.

Ülemiste terviselinnaku uus Tervisemaja sai nurgakivi

Ülemiste City laiendab veelgi linnaku terviseklastrit ning tervishoiuteenuste valikut, alustades järjekorras teise Tervisemaja ehitusega. Kolmapäeval asetati Sepapaja 12 aadressile aasta pärast valmivale ning 20 miljonit eurot maksvale hoonele pidulikult nurgakivi.

Loe pikemalt ja vaata galeriid siit:

Ülemiste terviselinnaku uus Tervisemaja sai nurgakivi

ÜLEMISTE CITY`s avas uksed innovaatiline ja hubane ÜLEMISTE KIRURGIAKLIINIK

Ülemiste linnak on saanud tervisevaldkonnas olulise täienduse. Vastvalminud kliinikus toimub regulaarne töö ja on tehtud edukad operatsioonid nii Soome kui Eesti patsientuurile.

Uus, Ülemiste Kirurgiakliinik keskendub peamiselt elukvaliteedi parandamisele, mida tänapäevane päevakirurgia võimaldab.

„Meie erakliinikus on võimalik hubases keskkonnas lahendada elukvaliteedi muresid ja seda igas eas,“ ütleb Ülemiste Kirurgiakliiniku tegevjuht Anne Nurmi.

Ülemiste Kirurgiakliinik on kaasaegseim kolme kõrgtehnoloogilise operatsiooni saaliga kirurgiakliinik.

Kliinik teostab operatsioone plastika-ja rekonstruktiivkirurgia, ortopeedia, kõrva-ja kurguhaiguste, neurokirurgia, günekoloogia, uroloogia ja üldkirurgia alal.

„Uus kliinik teeb koostööd ka teiste linnakus asuvate terviseasutustega – MELIVA arstikeskusega, BENU apteegiga ning ka teiste Ülemiste Tervisemajade tervishoiuteenuste osutajatega,“ selgitab Anne Nurmi.

Rahvusvahelisus

Tegemist on Ülemiste linnaku jaoks olulise arendusega, mis ideest kliiniku lõpliku valmimiseni võttis aega kolm aastat. „Uus kirurgiakliinik toob siia kliente ka väljaspoolt Eestit. Seda soodustab lennujaama lähedus, hea ühendus sadamaga ja Rail Baltic, kuid eelkõige tuleb siia patsient tänu meie kliiniku kõrgele tasemele ja professionaalsele personalile. “ Ülemiste Kirurgiakliiniku meditsiinilist poolt juhib soomlasest Professor Jyri Hukki, kes on töötanud imikute-, laste- ja täiskasvanute plastika- ja rekonstruktiivkirurgina üle 30 aasta. Ta on kogenud kirurg plastikakirurgia valdkondades nagu silmaümbruse operatsioonid, näo- ja kaela korrektsioon, otsmiku- ja kulmude plastika, rinnaoperatsioonid, kehaplastika ja intiimkirurgia. Lisaks on ta omandanud näo-, lõualuu-, ja koljuoperatsioonide alase spetsialiteedi rahvusvahelises Kraniofatsiaal Instituudis Dallases, Texases. Samuti on ta spetsialiseerunud laste huule- ja suulaelõhe lõikustele. Professor Hukki on avaldanud üle 60 artikli rahvusvahelistes plastika kirurgia alastes väljaannetes ning plastikakirurgia alastes õpikutes ülikoolidele. Prof. Hukki on Rahvusvahelise Näo- ja Koljukirurgide Seltsi liige.

Ülemiste Kirurgiakliinikus teostab laste operatsioone lisaks prof. Jyri Hukkile ka Helisingi Ülikooli plastikakirurgia kirurg doc. Anne Saarikko.

Esmaklassiline tehnoloogia

Kirurgiakliiniku tegevjuht Anne Nurmi on varasemalt tegutsenud advokaadina.

„Olen oma elust palju haiglas veetnud ning mind on palju opereeritud. Võin öelda, et kirurgid on mu elu päästnud. Eks sellest ka see suur austus ja imetlus kirurgia kui valdkonna vastu alguse saigi,“ selgitab ta ning lisab, et eelnevale toetudes oskas ta kirurgiakliinikut rajades panna erilist rõhku just patsiendisõbralikkusele. „Ülemiste Kirurgiakliinikust leiab kõik selle, millest ma ise erinevates haiglates patsiendina viibides unistasin. Siit saavad meie patsiendid kindlasti suurepärase kogemuse. Oleme selleks teinud kõik võimaliku!“

Koostöös Ülemiste City arendajatega Mainor AS-st, Semetron AS-i tehnoloogide- ja täna kliinikus tegutsevate kirurgide- ning anestesioloogidega, püüdsime luua keskkonna, kus arstidel, õdedel ja muul personalil on tänu kaasaegsele töökeskkonale võimalik teha parima tulemusega tööd.

 

ÜLEMISTE KIRURGIAKLIINIK asub Ülemiste Citys, Sepise 7, Alma Tominga maja esimesel korrusel.

Toitumisnõustaja soovitab: millised toidud toetavad vaimset tervist?

Kui oled viimasel ajal olnud emotsionaalsem kui tavaliselt ning tundnud ennast pisut ärevalt, siis on aeg ennast kavalate toiduvalikutega turgutada. Ülemiste Tervisemaja toitumisnõustaja Teele Teder soovitab toiduaineid, mis toetavad vaimset tervist.

Ärevam meeleolu mõjutab kindlasti ka meie toiduvalikuid. Kuigi hing ihkaks siis peamiselt kiireid süsivesikuid, võiks need küll hoopis miinimumini viia. Rafineeritud suhkur ja kõrge glükeemilise koormusega toiduained (näiteks valge sai, pasta, tugevalt töödeldud toidud jms) tõstavad liigselt veresuhkru taset. Organism reageerib nendele suurtes kogustes insuliini vabastamisega, see aga võib viia veresuhkru taseme liiga alla. Sellele omakorda reageerib organism adrenaliini ja kortisooli (ehk stressihormooni) tootmisega kordades üle normaalse taseme. See on ärritatuse ja halva kontsentreerumisvõime sagedaseks põhjuseks. Tervislikke süsivesikuid on aga endiselt vaja. Need on aju tööks hädavajalikud, sisaldades glükoosi, millest toodetakse energiat.

Puuvili on parem kui mahl

Süsivesikud võiksid sisaldada ka piisavalt kiudaineid, mis aitavad veresuhkrut tasakaalustada, aeglustades suhkrute imendumist. Seepärast on näiteks puuvili parem kui mahl, milles kiudained puuduvad. Kiudainerikkad ning madala glükeemilise koormusega süsivesikud on igasugused köögiviljad. Kui sul neid värskel kujul kodus parasjagu pole, siis sobivad hästi ka näiteks taskukohase hinnaga konservoad – ja kikerherned.

Rahu, ainult rahu!

Mikrotoitainetest võib välja tuua kaltsiumi ja magneesiumi, sest need lõdvestavad nii närvi- kui lihasrakke. Nende mineraalainete puudusel võib esineda närvilisust, ärrituvust ja agressiivsust. Magneesiumi puudust seostatakse ka depressiooniga. Rohelised lehtköögiviljad on magneesiumirikkad, samuti on magneesiumi pähklites ja seemnetes ning täisteraviljas. Kaltsiumiallikateks sobivad hästi mõõdukas koguses piimatooted, aga ka kala, lehtkapsas, spinat ja seesamiseemned. Samuti on oluline piisava D-vitamiini tase organismis.

Kohvi kogused

Kindlasti peab siinkohal rääkima ka sellest, mida oma vaimse tervise seisukohalt liigselt tarbida ei tasuks. Suitsud ja alkohol on siin esimesel kohal, aga üsna järjekindlalt on nende kannul liiga suured kogused kohvi. Näiteks ühes Kanadas tehtud uuringus osalesid 4 meest ja 2 naist, kõigil üldine ärevushäire või paanikahood. Kohvi tarbisid nad 1,5 kuni 3,5 tassitäit päevas. Kohvi vältimine 1 nädala jooksul parandas enesetunnet sedavõrd, et kõik olid vabatahtlikult nõus jätkama. Edasised vaatlused 6 kuni 18 kuu möödudes näitasid, et 5 patsienti 6-st olid sümptoomidest täielikult vabanenud, kuues sai sümptoomidest lahti väga väikeste ravimidooside abil. Kellel on kalduvus stressile ja ärevusele, võiks oma kohvikogused kriitilise pilguga üle vaadata. Kes aga otsustab täielikult loobuda, peaks teadma, et see võib esimesel nädalal paljudel tekitada peavalusid ja uimasust. Siinkohal on ehk kõige parem vältida äärmusi ja juua mõistlik kogus kohvi (1-2 tassi päevas).

Õnn saab alguse valgust

Valgu ehk aminohapete puudus toidus võib vaimset tervist silmas pidades põhjustada depressiooni, motivatsioonipuudust, võimetust lõdvestuda, halba mälu ja keskendumisraskusi. Üks aminohape nimega trüptofaan aitab organismil serotoniini (ehk õnnehormooni) toota. Suurbritannias läbiviidud uuringust selgus, et kui katsealustel eemaldati toidust trüptofaan, siis juba kaheksa tunni jooksul hakkas enamus neist end kurvameelselt tundma. Kui nende teadmata trüptofaan toidule uuesti lisati, meeleolu paranes. Türosiin (samuti aminohape) aga parandab nii vaimset kui füüsilist toimetulekut, aidates toota neerupealise hormoone adrenaliini ja kilpnäärmehormoone – näiteks andis türosiini manustamine sõduritele intensiivse füüsilise pingutuse puhul tulemuseks nii vaimse kui füüsilise vastupidavuse paranemise. Selline uuring viidi läbi taaskord Kanadas. Seega, osta muna, kala, liha, piima või kombineeri omavahel kaun- ja teravilju. Oluline on siiski silmas pidada, et liigne valk toidus ei ole samuti hea. Liiga palju valku muutub kehale toksiliseks ning kurnab maksa ja neerusid.

Kõik on tähtis ja omavahel seotud

Inimese vaimne ja füüsiline tervis on nagu ühe mündi kaks poolt. Need on omavahel rohkem seotud kui tahame endale teinekord tunnistada. Kehal ja ajul on lausa uskumatu võime vaimset tervist parandada, niipea kui meie füsioloogilised vajadused saavad õigesti rahuldatud. Rahvusvaheliselt tunnustatud meditsiiniteadlane dr Mark Atkinson näiteks peab tähtsamateks vajadusteks tervislikku toitumist, puhkust, lõdvestumist, und, füüsilist aktiivsust, õiget hingamist, päikesepaistet ja tervislikku keskkonda. Tema tähelepanekute järgi on vähemalt kaks või kolm neist tavaliselt tasakaalust väljas ehk puudulikult rahuldatud. Kui need paika saavad, järgneb reeglina ka vaimse seisundi märgatav paranemine. Tasub proovida!

Kui soovid oma toitumisalaste eesmärkide saavutamisel tuge, tule toitumisnõustaja vastuvõtule Ülemiste Tervsemajja, Valukoja 7, eelregistreemine tel 525 4224.