Tervisemaja küsitlus 2022

Toitumisspetsialist selgitab mitu mandariini võiks päevas süüa

Detsembrikuus on mandariinid kahtlemata kõige maitsvamad puuviljad. Kui vajad nende söömiseks ettekäänet, siis siin on neid lausa mitu.  Kui tahad nendega aga piiri pidada, siis tuleb välja, et ka see on tark tegu. Mida mandariine süües silmas pidada, selgitab Ülemiste Tervisemaja toitumisnõustaja Teele Teder.

Mandariinidest on eriti palju kasu neile, kes kipuvad muidu keskmisest soolasema toiduga liialdama, sest need aitavad kehast üleliigset naatriumi eemaldada. Kuna nad sisaldavad ka kaaliumi, aitab see lisaks kaasa positiivsele naatriumi-kaaliumi tasakaalule kehas. Erinevad tsitruselised on tuntud kui head C-vitamiini allikad, nii ka mandariinid. C-vitamiin aitab tugevdada immuunsust ning hoiab meid pimedal ajal erksana. Mandariinis sisalduvad lisaks antioksüdandid, mis aitavad muuhulgas võidelda enneaegse vananemisega.

Lisaks on mandariin hea kiudaineallikas, sest 100 grammi sisaldab 1,8 grammi kiudu. Kiudaineid aitavad kõhtu kauem täis hoida ning vältida suuri söömasööste. Samuti sisaldavad mandariinid väärtuslikku beeta-karoteeni, mis on hea silmadele, südamele ja nahale.

Valel ajal vales kohas

Kõige kehvem aeg mandariini nautida on vahetult peale põhitoidukorda. Ideaalis võiks mandariini nautida enne põhitoidukorda või vahepalana. Kui mandariinid jäävad hetke, kus maos on juba muu toit, võivad need seal pahaks minna ning tekitada seedehäireid. 80% inimestest tekitab seedehäire see kui peale põhitoidukorda võtta ligi mingi värske puuvili. Muul ajal on selleks peamiselt õun, kuid aasta lõpus pigem mandariin.

Lisaks leidub mandariinides veel meile vajalikku fosforit ja magneesiumi. Siiski ei tasu nendega liialdada, sest mandariinid sisaldavad ka rohkesti orgaanilisi happeid, mis seovad kaltsiumi ja viivad seda mingil hulgal organismist välja. Sellepärast peaksid need, keda ohustab luude hõrenemine, tsitruselisi sööma mõõdukalt.

Kuidas mandariine pesta?

Viimastel aastatel on olnud palju juttu ka sellest, et mandariinid võivad sisalda pestitsiidide ja teiste kemikaalide jääke. Neid kasutatakse peamiselt selleks, et mandariinid püsiksid värsketena ning söömiskõlbulikuna. Selleks, et nende kogust vähendada, pese mandariinid enne tarbimist sooja vee all puhtaks, võimalusel käi ka kergelt harjaga üle. Kindlasti aitab see meetod edukalt mustuse ja bakterite vastu, kuid osa taimekaitsevahendeid sööme viljadega paratamatult sisse. Varem soovitati mandariine leotada soojas vees, kuid nüüd on toitumisteadlased ja toidutehnoloogid seda meelt, et see pole nii efektiivne viis mandariinide puhastamiseks kui jooksev vesi.

Kuna hea asjaga pole mõtet liialdada, siis võiks laste päevane mandariinikogus olla üks ja täiskasvanutel kaks kuni kolm.

Kui sul on toitumisalaseid küsimusi või saavutamata eesmärke, siis pöördu Ülemiste City toitumisspetsialisti poole aadressil Valukoja 7.

Ülemiste Psühhiaatriakliiniku psühhiaater selgitab ATH diagnoosi

Kas tõesti laisk, rumal ja lohakas või hoopis särav, töökas ja loov? On inimesi, kes tajuvad maailma pisut teisiti ning neil on igapäevaste rutiinsete tegevustega raske hakkama saada. Tihti tembeldatakse sellised inimesed laiskadeks, rumalateks ja lohakateks, kuid see on tõest kaugel. Tegemist võib olla hoopis ATH diagnoosiga. Kuidas sellised inimesed ära tunda ning kuidas neid toetada nii, et nende parimad omadused saaksid esile tulla, selgitab Ülemiste Psühhiaatriakeskuse psühhiaater dr Katre Pääso.

„Mind isiklikult kõnetab ATH ehk rohkem kui keskmist eestlast ja psühhiaatrit, kuna oman ATH-ga lähemalt kokkupuudet kui vaid professionaalses võtmes. Sellest lähtuvalt on ATH diagnoosimine, teavitustöö ATH teemal ja kasvõi nii koolides kui töökohtadel keskkonna muutmine ATH-sõbralikumaks minu jaoks väga oluline,“ ütleb dr Pääso. Kui umbes 10-15 aastat tagasi rääkisime me vähemalt Eestis pigem vaid lastel esinevast aktiivsus-ja tähelepanuhäirest ehk ATH-st, siis täna on arusaamiseni jõutud, et selline neurobioloogiline häire ei saa kusagile täielikult kaduda ja seda esineb jätkuvalt ka täiskasvanueas.

Olemas juba sündides

Kõigepealt soovib arst selgitada, et ATH ei ole haigus. „ATH-d ei saa nimetada haiguseks, tegu on neuroarengulise eripäraga. Lihtsamalt seletades jagunevad meie mõistes inimesed nn neurotüüpilisteks ja mitte-neurotüüpilisteks, selle viimase alla kuulub ka autismispektri häire, millel on kohati ATH-ga kattuvaid sümptomeid. Vahe ongi selles, et kui haigused tekivad elu jooksul mingil vallandaval põhjusel või põhjustel, siis ATH on lapsel olemas juba sündides,“ ütleb ta ning lisab, et ATH-d võiks kutsuda eripäraks, mitte haiguseks ega häireks hoolimata sellest, et seni kasutusel olevas Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis on selle nimetus vanast ajast jäänud aktiivsus-ja tähelepanuhäireks.

Selleks, et ATH eripäraga inimene tunneks ennast võimalikult hästi, saavad lähedased palju ära teha. Esmalt soovitab dr Pääso ATH-d võtta nii nagu see on. „ATH-d ei võeta sageli tõsiselt, mis tekitab palju kannatusi inimese jaoks, kes püüab sellega toime tulla. ATH on raske lähedaste jaoks, kes seda ei mõista ja ei soovi mingil põhjusel seda eripärana aktsepteerida, aga veelgi raskem inimese jaoks, kel on ATH ja kelle lähedased keelduvad seda uskumast.“ Arsti sõnul on ATH 60-80% juhtudel pärilik ning esineb seega lisaks mõnel teisel pereliikmel kas raskemal või kergemal kujul. „Üheltpoolt võib see olla asjaolu, mis aitab ATH-ga inimest paremini mõista, kuid teisalt on üsna sagedased ka juhtumid, kus vanema generatsiooni inimesed seavad lapse või lapselapse, venna või õe diagnoosi kahtluse alla öeldes, et neil on samamoodi ja et see kõik ongi normaalne.“

Mitte ainult nõrkused

Huvitava faktina toob dr Pääso välja, et kaht sarnast ATH-ga inimest ei ole olemas. „ATH on nn spektri häire ehk see tähendab, et sellel on tohutul hulgal erinevaid avaldumisviise. Eksisteerib nii kõrgelt funktsioneeriv ATH kui raskekujulisem ATH. On arvatud, et ATH-ga inimestel on keskmisest kõrgem intellekt, aga selget seost selles ei ole leitud. Kindlasti aga on ATH-ga inimestel oma nõrkuste kõrval palju tugevusi ja toimetulek sõltub paljuski sellest, kuivõrd võimekas on meie aju nn puudujääke nagu kehvem tähelepanuvõime, püsimatus, impulsiivsus, hüperaktiivsus jne kompenseerima.“ Suurt rolli selles mängib kindlasti kasvukeskkond ehk üks olulisemaid mõjutajaid on arsti sõnul just toetav ja mõistev suhtumine.

ATH-d võiks käsitleda ka mingil määral nagu teistmoodi aju, mis sobivates tingimustes suudab meid üllatada oma eriliste võimetega. ATH-ga isikud on sageli väga säravad, töökad ja loovad. „Nende hulgas on ettevõtjaid, loomeinimesi, sportlasi, teadlasi, arste, õpetajaid jne. See nn kastist väljapoole mõtlemine, loovus ja suure pildi nägemise oskus, julgus, spontaansus ja kõrge energia on omadused, mis on ju elus edasiviiv jõud ja mida on ATH puhul pigem rohkem antud.“ Üks selliseid tüüpilisi isikuid Eesti kirjandusest on näiteks Joosep Toots. Siiski tuleb arsti sõnul arvestada sellega, et kõik tuleb alati millegi arvelt. „Samas ei tohi unustada, et kuna kõik see toimub ju millegi arvelt (aju plastilisust ja kompensatoorseid mehhanisme kasutades), siis on ATH-ga inimestel siiski ka kõrge läbipõlemisrisk. Enamus neist jõuabki psühhiaatrile muudel põhjustel nagu depressioon, ärevushäired, unehäired jne“

Paremini ravitav kui depressioon

Üks suurimaid müüte ATH-ga inimeste kohta on dr Pääso sõnul see, et selliseid inimesi peetakse lihtsalt laiskadeks, rumalateks ning lohakateks. „Kui ATH- ga inimese aju eripära aga tundma õppida, siis mõistame, kust need sümptomid tulevad, mis sellist väärarusaama kahjuks kujundavad.“ Hea uudisena toob arst välja asjaolu, et ligi 80% on ATH ravitav. „Võrreldes näiteks depressiooniga on see väga hea näit,“ ütleb ta. Täiskasvanute ravi korral tõstetakse aju teatud piirkondades dopamiini taset, et parandada keskendumist ning vähendada hüperaktiivsuse nähte ja impulsiivsust. „Peamised ravimid, mida selleks kasutatakse, kuuluvad stimulantide alla, mida kogu maailmas peetakse ATH ravis efektiivseimateks.“ Dr Pääso sõnul on väga oluline alustada raviga juba lapseeas. „Lastel, kelle ravi alustatakse piisavalt vara, kooliea alguses, on võimalik uuringute põhjal aju nn ümber õpetada ja ravi ei ole osadel juhtudel täiskasvanueas enam vajalik. Lapseeas ravita jäänud ATH-st ligi kahel kolmandikul esineb paraku sümptomeid kas rohkemal või vähesemal määral ka täiskasvanueas.“ Katre sõnutsi räägitakse täiskasvanute ATH-st küll viimasel ajal palju, kuid arvestades asjaolu, et kuigi umbes 1/3 ATH-ga lastel sümptomid leevenevad ajukoore küpsedes täiskasvanuikka jõudes, aga hinnanguliselt umbes 2/3-ndikul jäävad sümptomid püsima, siis ei saa me hetkel rääkida mitte kuidagi veel ülediagnoosimisest, pigem on ATH endiselt siiski aladiagnoositud. Üle maailma on ATH levimust täiskasvanutel hinnatud keskeltläbi 5% kanti ATH diagnoosi paneb psühhiaater. „ATH diagnoos põhineb elulool. ATH on neuroarenguline eripära, see tähendab, et sümptomid peavad olema alanud kindlasti juba lapsepõlves. Olulisel kohal on kindlasti ka kliiniline leid ehk siis vastuvõtu käigus tehtud tähelepanekud patsiendi käitumises, olekus ja muudes eripärades. Diagnoosi toetavad omalt poolt veel psühholoogilised uuringud, mida on kasutusel erinevaid,“ selgitab ta. Lisaks soovib dr Pääso rõhutada, et ATH ei ole mingi uue aja haigus. „ATH on olnud alati olemas, kuid ametlikult tuli see nn diagnoosina välja 1960-ndatel lapseea hüperkineetilise häirena ja 1980-ndatel muutus selle nimetus meile teada-tuntud ATH-ks, inglise keelest tuntud ADHD-ks (attention deficit disorder with or without hyperactivity).“

 

Ülemiste Psühhiaatriakliiniku psühhiaater dr Katre Pääso

 

ATH-murede korral pöördu kindlasti Ülemiste Tervisemaja Ülemiste Psühhiaatriakeskuse (Valukoja 7) poole.

BENU apteegi farmatseudi Tatjana Drozdova soovitused immuunsuse tugevdamiseks viirushaiguste ägenemise perioodidel

Farmatseut: tarbides ainult vitamiine ja mineraale ei tugevda immuunsust

Kes ei taha sagedasti erinevate viiruste küüsi jääda, saab enda immuunsuse tugevdamiseks üht-teist ära teha. Soovitusi jagab Ülemiste Tervisemaja Benu apteegi farmatseut Tatjana Drozdova.

„Sügis-talveperioodil muutuvad päevad lühemaks ja külmemaks ning ööd pikemaks ja hämaramaks. See on soodne aeg viirustele ja bakteritele. Just sügisel/talvel on inimesed rohkem vastuvõtlikumad haigustekitajatele kui teistel aastaaegadel,“ ütleb ta.

Tatjana ütleb, et immuunsus jaguneb kaheks. „On kaasasündinud ning omandatud immuunsus,“ selgitab Tatjana ning lisab, et neist viimane jaguneb veel omakorda kaheks. „Läbipõdemise järel tekkinud immuunsuseks ning kunstlikult, näiteks vaktsineerimise tagajärjel tekkinud immuunsuseks.“ Tatjana sõnul tuleb immuunsuse osas kindlasti arvestada sellega, et mõned inimesed on haiguse tekitajatele vastuvõtlikumad kui teised.

Immuunsuse sõbrad ja vaenlased

Sellegipoolest tasub immuunsuse tõstmisega tegeleda kõigil. „Immuunsust on võimalik tõsta mitmel erineval moel. Esiteks, mängib suurt rolli meie eluviis – aktiivse ja tervisliku toitumisega eluviis on tugeva tervise alus,“ ütleb ta ning soovitab tarbida täisteraviljatooteid, valgurikkaid toite, mõõdukalt piimatooteid, puu- ja köögivilju, vähendada konservide, külmutatud ja suitsutatud toiduainete ning liigse kofeiini kui ka suhkru tarbimist. „Peale aktiivset eluviisi ja õiget toitumist, on väga oluline, et inimene oskaks puhata. Teiseks, on apteegis lai valik vitamiine, mineraale ja ka taimseid preparaate, mille abil on võimalik veelgi oma immuunsust tõsta ja turgutada.“ Immuunsusele mõjuvad Tatjana sõnul halvasti passiivne eluviis, ebatervislikud toitumisharjumused, stress, liiga lühike uneaeg, liigne alkohol ja suitsetamine.

„Kuigi iga inimene on erinev, võib sündides ühel immuunsus olla tugevam kui teisel, kuid elujooksul saame oma immuunsust ise tugevamaks muuta,“ ütleb ta ning lisab, et suure tõenäosusega tugeva immuunsusega on need inimesed, kes on füüsiliselt aktiivsemad, kelle toitumine on tervislik, tasakaalustatud ja mitmekesine. „Korralik uni ja stressivaba keskkond mõjutavad samuti meie terviseseisundit. Olles passiivne ja ebatervisliku eluviisiga ning tarbides ainult vitamiine ja mineraale ei tugevda immuunsust.“

Hoolivus on suurenenud

Inimesed on hakanud oma immuunsuse eest ka rohkem hoolt kandma. „On täita märgata, et oma tervise eest on hakatud rohkem hoolitsema, eriti külmakuudel. Ja kusjuures mitte ainult üks kindel vanusegrupp näiteks vanemad või eakamad inimesed uurivad oma tervise kohta, vaid vanuse amplituud on muutunud laiemaks. Rõõm on tõdeda, et igas vanuses tuntakse huvi oma tervise vastu. Inimesed on ka julgemad oma tervisemuresid jagama ning kuulavad ka tähelepanelikumalt apteekrite soovitusi ning võtavad antud õpetused apteegist koju kaasa,“ kinnitab Tatjana. Külmakuudel uuritakse peamiselt mis ravimit võib koos teistega kombineerida, kumb ravim on parim köhale/nohule/palaviku vastu ning kas lapsed võivad samuti antud ravimit kasutada. „Seda on tore näha, et inimesed tahavad hoolitseda tervise eest ja see on positiivne märk, kui nad uurivad ning küsivad erinevaid tervist puudutavaid küsimusi. Dialoog patsiendi ja apteekri vahel aitab apteekril paremini mõista patsiendi tervisemurest ning leida patsiendile talle sobivama preparaadi ja anda koju kaasa näpunäiteid/õpetusi,“ selgitab Tatjana.

Immuunsuse tugevdajad

Selleks, et immuunsust tugevdada soovitab Tatjana lisaks elustiilisoovitustele tarbida kindlasti D-vitamiini. „Päikesevitamiinil on mitu olulist ülesannet meie organismis, millest üks on immuunsuse tugevdamine.“ Lisaks soovitab ta toidulisandina juurde tarbida ka C-vitamiini, tsinki ja seleeni. „C-vitamiin on antioksüdant, mis osaleb mitmetes sünteesiprotsessides, võitleb väsimusega ja kurnatusega ning tugevdab immuunsust. Tsinki vajame normaalseks elutegevuseks, juuste ja naha normaalseks seisundiks, aga ka immuunsuse jaoks. Tsingi puudust on võimalik märgata, kui küüned muutuvad hapramaks, juuksed murduvad kergemini ja hakkavad rohkem välja langema, tekivad kerged nahavigastused (kriimustused, marrastused) ning haavade paranemisprotsess aeglustub. Seleen vastutab samuti juuste ja naha välimuse eest, kuid on ka antioksüdant – kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest. Kui tsinki tuntakse kui ilumineraali, siis seleeni rohkem noorusemineraalina – see toetab immuunsust ja annab jõudu.“ Lisaks müüakse apteekides erinevaid taimseid preparaate. „Immuunsuse tugevdamisele aitavad kaasa punane päevakübar, greibiseemne ekstrakt, küüslauk, ingver, ternespiim, astelpaju, must sõstar sipelgapuu koor ja must pässik. Osade looduslikke preparaate võib manustada ka paarinädalaste kuuridena. Ženženn, kuldjuur ja eleuterikokk on nii üldtoniseerivad kui üldtugevdavad taimed, mõjutavad nii füüsilist kui ka vaimset tööd, aga aitavad kaasa ka immuunsuse tugevdamisele. Apteegis on immuunsuse tugevdamise sortiment väga lai ning igaüks leiab endale kõige sobivama ja meelepärasema preparaadi.“

Benu apteek ootab Sind Valukoja 7, Ülemiste Tervisemajas

SYNLAB-i laboriarst dr Jüri Laasik soovitab: neid analüüse tasuks suvisel ajal teha

See, et suvel on inimeste tervis parem, ei olegi müüt. Kuid miks on vaja ka siis vereanalüüse teha, selgitab Ülemiste SYNLAB Eesti laboriarst dr Jüri Laasik.

Dr Jüri Laasik ütleb, et suvel on tõepoolest inimestel parem tervis. Olulist rolli mängivad siin kindlasti värske toit, aktiivsem eluviis ning päike. „Lisaksin siia nimekirja veel ka asjaolu, et paljudel inimestel on sel perioodil puhkus. Kui inimene saab olla stressi- ja tööpinge vabalt, siis paranevad kahtlemata ka tervislikud näitajad,“ ütleb ta. Samuti rõhutab dr Jüri Laasik, et ka päikesel on siinkohal väga suur roll. „Meil räägitakse palju D-vitamiinist ja täiesti õigustatult. Tegemist pole ainult vitamiiniga, mis on seotud meie luude tugevusega, vaid D- vitamiin hoiab ka näiteks meie immuunsussüsteemi korras, samuti osaleb see vitamiin veel teistes organismi regulatiivsetes protsessides,“ ütleb ta ning lisab, et talvel on eestlastel selle tähtsa vitamiini tase reeglina madal. Suvel aga sünteesitakse naharakkude toel päikese ultraviolettkiirgusest piisavalt D-vitamiini ning ka see teeb üldise tervisliku seisundi paremaks.

Kas oled erand?

Siiski pole see kõigil nii. „Näiteks vanematel inimestel võib see protsess olla aeglustunud või kehvem. Viimasel ajal on sama tendentsi näha ka noorematel inimestel ja sellisel juhul on ka suvel oluline D-vitamiini toidulisandina juurde tarbida.“ Dr Laasiku sõnul pole alati vajadust võtta sama kogust, mis talvisel perioodil. „Tihti võib piisata ka poolest või veerandist talvisest kogusest.“ Selleks, aga et teada saada, kas ja kui palju keha suudab ise D-vitamiini toota ning kas on vajadus võtta seda ka toidulisandina juurde on dr Laasiku sõnul ülioluline ka suvel oma D-vitamiini tase vereanalüüsiga ära mõõta.

Vajalik võrdlusmoment

Üldiselt tehakse dr Laasiku hinnangul suvisel ajal pigem vähem vereanalüüse. „Inimesed sõidavad siis ringi ja tunnevad ennast paremini, tervis on parem. Nii võib paratamatult tekkida tunne, et vereanalüüsi tegemiseks pole mingit vajadust.“ Dr Laasik soovitab aga siiski teha põhjalikud analüüsid ka suvel ning seda mitmel põhjusel. „Puhkuse ja heaolu perioodil on oluline teha baasanalüüsid ning samad analüüsid võiks teha ka talvel, kui meil on täistööpinge ja pimedus. Nii saame väga hea võrdluspildi sellest, kuidas need tulemused omavahel erinevad. Milline on meie puhke- ja tööseisund.“

Lisaks ütleb dr Laasik, et võimalusel võiks teha analüüse kaks korda aastas. Näiteks kui analüüsid on tehtud vaid suvel võime elada talvisel perioodil optimismis, et meiega on kõik suurepärases korras. Samuti on erinevad uuringud näidanud, et näiteks kolesterooli tase on päikeserohkel ajal madalam. „Kui me saame vaid suvise või kevadise tulemuse, siis me ei saa objektiivset pilti.“ Kolesterool on dr Laasiku sõnul eestlastel sageli liialt kõrge. „Eks see tuleb meie toitumisharjumusest. Me ei söö nii palju mereande ja lahjemat liha kui lõunariikides.“ Dr Laasik soovitab siiski tarbida lahjemat liha ning paneb inimestele südamele, et ka kananahka ei maksaks süüa. „Ka see on väga kolesteroolirikas.“

Oluline näitaja suvel

Kuna Eesti puukidest on 75% nakatunud borrelioosi, siis soovitab dr Jüri Laasik ka puugihammustustele tähelepanu pöörata ning vajadusel selle diagnoosimiseks vereanalüüsi teha. „Borrelioos on Eestis aasta aastalt tõusvas tendentsis. Tüüpilise borrelioosi korral tekib hammustuse kohale punane, umber 7-10cm suurune laik, esineb kehv enesetunne, pea- ja lihasvalud ning kehatemperatuur tõuseb. Siiski 20- 40% juhtudest punast laiku ei teki ning siis ei oska ka inimesed kehva enesetunnet borrelioosiga seostada.“ Kui esinevad nähtavad sümptomid, soovitab dr Laasik kohe perearsti poole pöörduda, et saada õige ravi, mitte jääda ootama borrelioosi analüüse. „Borrelioosiga on nii, et mida rutem me saame ravi, seda efektiivsem see on.“ Siiski ei tasuks borrelioosi analüüsi täiesti ära unustada ka talvel, sest kui suvel jääb haigus ravimata, võib see ka talvel vaevusi tekitama hakata.

Tule tee oma suvised analüüsid Ülemiste Tervisemaja SYNLABis, Valukoja 7.

Ortopeed dr Hillar Luga tagasi kodumaal: kõige raskem oli jõuda otsuseni, sealt edasi oli kõik juba lihtne

Mida teha siis, kui sul on unistuste kodu, erialane ja väga hästi tasustatud töö, harmooniline pere, aga see kõik ei asu sinu sünniriigis. Hinnatud ortopeed dr Hillar Luga teab vastust.

1991. aastal sai ortopeed dr Hillar Luga tööpakkumise Soome. „Esialgu pidin minema pooleks aastaks,“ ütleb ta. Tööpakkumisele jaatavalt vastates polnud tal veel aimugi, et kuuest kuust Soomes saab sujuvalt hoopis kolmkümmend aastat. Põhjuseid, miks sel hetkel paljud Eesti arstid Soome poole vaatasid, oli palju. „Meditsiinisüsteem oli sel hetkel Soomes paremini arenenud, seal oli parem tehnoloogia ja teadmised.“ Samuti olid ka palju paremad palgad ja elamistingimused. „Mäletan hästi, et Eesti palga eest sain Soomes osta trammipileti,“ meenutab ta naerdes. Sulandumine Soome eluga võttis dr Luga sõnul aga aega, sest elu Soomes oli ikka täiesti teine. „Läksin toidupoodi ja nägin, kuidas riiulid erinevatest vorstides lausa lookas olid. Eestis oli aga ainult kaks varianti, kas vorsti on või pole üldse.“

Unistuste kodu

Dr Luga elu oli Soomes vägagi hästi korraldatud. „Lasime endale Espoosse ehitada kodu, mis meile väga meeldis, meie laste kool ja lasteaed olid vähem kui kilomeetri kaugusel. Ilusa ilma korral läksid nad sinna rattaga. Meile tõesti väga meeldis seal,“ kirjeldab ta. Siiski oli koguaeg nii füsioterapeudist abikaasa Katri Luga kui ka Hillari peas mõte tagasi kodumaale kolimisest. „Olime sellest nii palju rääkinud. Kõige raskem oligi jõuda otsuseni, sealt edasi läks kõik juba kergelt,“ tõdeb dr Luga.

Ühine kabinet

Kuusalu lähedal asunud suvekodust sai sel suvel perekond Lugade päris kodu. Katri ja Hillari lapsed, 8- aastane Marleen ja 12-aastane Karl, käivad nüüd Kuusalu keskkoolis. Hillar ja Katri peavad aga Ülemiste Tervisemajas ühist kabinetti. „Kuusalu sobib elamiseks suurepäraselt. Lastel on väga hea kool ning päris linna me ei kipugi,“ ütleb ta. Esimesed kliendid Ülemiste Tervisemajas võeti vastu aga juba suve lõpus.

„Kõik ei lähe ära, vaid osad tulevad ikka tagasi ka ja ma olen väga rahul selle otsusega. Mulle meeldib siin töötada ja Eesti inimesi ravida. Oma rahva sees on väga meeldiv olla. Tunnen, et olen nüüd juurte juures tagasi ja see on hea tunne,“ ütleb ta. Hillari arvates ei oska Eesti inimesed oma elu kodumaal vääriliselt hinnata. „Ükskõik mis tööd inimene siin ka ei teeks, tavaliselt nad ei mõtle sellele, milline rõõm on teha seda oma riigis. Aga eks seda ongi raske hinnata, kui pole vahepeal ära käinud,“ mõtiskleb ta ning lisab, et kui omal ajal oli tõesti vajadus arenemiseks riigist lahkuda, siis tänapäeval on Eesti niivõrd hästi arenenud riik, et siin on võimalik õppida ja areneda milles iganes.

Spetsialiseerumine on oluline

Ka ortopeedia valdkond on dr Luga sõnul Eestis tänasel päeval Soomega samal tasemel. „Eesti meditsiin on väga heal tasemel ja siin tehakse väga vahvaid asju, ka võrreldes soomlastega.“ Dr Luga on spetsialiseerunud õla- ja põlve artroskoopilisele kirurgiale. Artroskoopiline kirurgia tähendab, et liigest ei lõigata tervenisti lahti, vaid tehakse poole kuni sentimeetrised lõiked, mille kaudu operatsiooni teostatakse. „Sellisel viisil opereerides taastuvad inimesed kiiremini, lõikustrauma on väga väike,“ selgitab dr Luga ning lisab, et ortopeedia on just viimase kahekümne aasta jooksul meeletult arenenud. „Lõikustehnikad on paranenud ning samuti on aru saadud, mida on mõtet opereerida ning mille puhul aitab konservatiivne ravi ehk füsioteraapia. Soomes on õlaravi muutunud palju just selles osas, et üsna palju ravitakse erinevaid õlavaevusi, traumapäraseid või degeneratiivseid haiguseid, füsioteraapiaga.“ Peale ortopeedilist operatsiooni on aga kindlasti vaja ka füsioterapeuti. Seepärast moodustavadki abikaasade Lugade ravikabinet vajaliku koosluse, sest need kaks teenust käivad tihti käsikäes. Üks erinevus siiski on võrreldes Soomega. Eestis ei ole veel füsioteraapia osas liialt spetsialiseerutud. „Siin tegeleb üks füsioterapeut inimesega peast kuni varvasteni. See pole kõige parem variant. Spetsialiseerumine toob kindlasti paremad tulemused,“ usub dr Luga ning lisab, et see on kindlasti ka Eestis vaid aja küsimus.

 

Ülemiste Tervisemajas ortopeed dr Hillar Luga ja füsioterapeut Katri Luga vastuvõtule registreerimine siin.