SYNLAB-i laboriarst dr Jüri Laasik soovitab: neid analüüse tasuks suvisel ajal teha

See, et suvel on inimeste tervis parem, ei olegi müüt. Kuid miks on vaja ka siis vereanalüüse teha, selgitab Ülemiste SYNLAB Eesti laboriarst dr Jüri Laasik.

Dr Jüri Laasik ütleb, et suvel on tõepoolest inimestel parem tervis. Olulist rolli mängivad siin kindlasti värske toit, aktiivsem eluviis ning päike. „Lisaksin siia nimekirja veel ka asjaolu, et paljudel inimestel on sel perioodil puhkus. Kui inimene saab olla stressi- ja tööpinge vabalt, siis paranevad kahtlemata ka tervislikud näitajad,“ ütleb ta. Samuti rõhutab dr Jüri Laasik, et ka päikesel on siinkohal väga suur roll. „Meil räägitakse palju D-vitamiinist ja täiesti õigustatult. Tegemist pole ainult vitamiiniga, mis on seotud meie luude tugevusega, vaid D- vitamiin hoiab ka näiteks meie immuunsussüsteemi korras, samuti osaleb see vitamiin veel teistes organismi regulatiivsetes protsessides,“ ütleb ta ning lisab, et talvel on eestlastel selle tähtsa vitamiini tase reeglina madal. Suvel aga sünteesitakse naharakkude toel päikese ultraviolettkiirgusest piisavalt D-vitamiini ning ka see teeb üldise tervisliku seisundi paremaks.

Kas oled erand?

Siiski pole see kõigil nii. „Näiteks vanematel inimestel võib see protsess olla aeglustunud või kehvem. Viimasel ajal on sama tendentsi näha ka noorematel inimestel ja sellisel juhul on ka suvel oluline D-vitamiini toidulisandina juurde tarbida.“ Dr Laasiku sõnul pole alati vajadust võtta sama kogust, mis talvisel perioodil. „Tihti võib piisata ka poolest või veerandist talvisest kogusest.“ Selleks, aga et teada saada, kas ja kui palju keha suudab ise D-vitamiini toota ning kas on vajadus võtta seda ka toidulisandina juurde on dr Laasiku sõnul ülioluline ka suvel oma D-vitamiini tase vereanalüüsiga ära mõõta.

Vajalik võrdlusmoment

Üldiselt tehakse dr Laasiku hinnangul suvisel ajal pigem vähem vereanalüüse. „Inimesed sõidavad siis ringi ja tunnevad ennast paremini, tervis on parem. Nii võib paratamatult tekkida tunne, et vereanalüüsi tegemiseks pole mingit vajadust.“ Dr Laasik soovitab aga siiski teha põhjalikud analüüsid ka suvel ning seda mitmel põhjusel. „Puhkuse ja heaolu perioodil on oluline teha baasanalüüsid ning samad analüüsid võiks teha ka talvel, kui meil on täistööpinge ja pimedus. Nii saame väga hea võrdluspildi sellest, kuidas need tulemused omavahel erinevad. Milline on meie puhke- ja tööseisund.“

Lisaks ütleb dr Laasik, et võimalusel võiks teha analüüse kaks korda aastas. Näiteks kui analüüsid on tehtud vaid suvel võime elada talvisel perioodil optimismis, et meiega on kõik suurepärases korras. Samuti on erinevad uuringud näidanud, et näiteks kolesterooli tase on päikeserohkel ajal madalam. „Kui me saame vaid suvise või kevadise tulemuse, siis me ei saa objektiivset pilti.“ Kolesterool on dr Laasiku sõnul eestlastel sageli liialt kõrge. „Eks see tuleb meie toitumisharjumusest. Me ei söö nii palju mereande ja lahjemat liha kui lõunariikides.“ Dr Laasik soovitab siiski tarbida lahjemat liha ning paneb inimestele südamele, et ka kananahka ei maksaks süüa. „Ka see on väga kolesteroolirikas.“

Oluline näitaja suvel

Kuna Eesti puukidest on 75% nakatunud borrelioosi, siis soovitab dr Jüri Laasik ka puugihammustustele tähelepanu pöörata ning vajadusel selle diagnoosimiseks vereanalüüsi teha. „Borrelioos on Eestis aasta aastalt tõusvas tendentsis. Tüüpilise borrelioosi korral tekib hammustuse kohale punane, umber 7-10cm suurune laik, esineb kehv enesetunne, pea- ja lihasvalud ning kehatemperatuur tõuseb. Siiski 20- 40% juhtudest punast laiku ei teki ning siis ei oska ka inimesed kehva enesetunnet borrelioosiga seostada.“ Kui esinevad nähtavad sümptomid, soovitab dr Laasik kohe perearsti poole pöörduda, et saada õige ravi, mitte jääda ootama borrelioosi analüüse. „Borrelioosiga on nii, et mida rutem me saame ravi, seda efektiivsem see on.“ Siiski ei tasuks borrelioosi analüüsi täiesti ära unustada ka talvel, sest kui suvel jääb haigus ravimata, võib see ka talvel vaevusi tekitama hakata.

Tule tee oma suvised analüüsid Ülemiste Tervisemaja SYNLABis, Valukoja 7.

Ortopeed dr Hillar Luga tagasi kodumaal: kõige raskem oli jõuda otsuseni, sealt edasi oli kõik juba lihtne

Mida teha siis, kui sul on unistuste kodu, erialane ja väga hästi tasustatud töö, harmooniline pere, aga see kõik ei asu sinu sünniriigis. Hinnatud ortopeed dr Hillar Luga teab vastust.

1991. aastal sai ortopeed dr Hillar Luga tööpakkumise Soome. „Esialgu pidin minema pooleks aastaks,“ ütleb ta. Tööpakkumisele jaatavalt vastates polnud tal veel aimugi, et kuuest kuust Soomes saab sujuvalt hoopis kolmkümmend aastat. Põhjuseid, miks sel hetkel paljud Eesti arstid Soome poole vaatasid, oli palju. „Meditsiinisüsteem oli sel hetkel Soomes paremini arenenud, seal oli parem tehnoloogia ja teadmised.“ Samuti olid ka palju paremad palgad ja elamistingimused. „Mäletan hästi, et Eesti palga eest sain Soomes osta trammipileti,“ meenutab ta naerdes. Sulandumine Soome eluga võttis dr Luga sõnul aga aega, sest elu Soomes oli ikka täiesti teine. „Läksin toidupoodi ja nägin, kuidas riiulid erinevatest vorstides lausa lookas olid. Eestis oli aga ainult kaks varianti, kas vorsti on või pole üldse.“

Unistuste kodu

Dr Luga elu oli Soomes vägagi hästi korraldatud. „Lasime endale Espoosse ehitada kodu, mis meile väga meeldis, meie laste kool ja lasteaed olid vähem kui kilomeetri kaugusel. Ilusa ilma korral läksid nad sinna rattaga. Meile tõesti väga meeldis seal,“ kirjeldab ta. Siiski oli koguaeg nii füsioterapeudist abikaasa Katri Luga kui ka Hillari peas mõte tagasi kodumaale kolimisest. „Olime sellest nii palju rääkinud. Kõige raskem oligi jõuda otsuseni, sealt edasi läks kõik juba kergelt,“ tõdeb dr Luga.

Ühine kabinet

Kuusalu lähedal asunud suvekodust sai sel suvel perekond Lugade päris kodu. Katri ja Hillari lapsed, 8- aastane Marleen ja 12-aastane Karl, käivad nüüd Kuusalu keskkoolis. Hillar ja Katri peavad aga Ülemiste Tervisemajas ühist kabinetti. „Kuusalu sobib elamiseks suurepäraselt. Lastel on väga hea kool ning päris linna me ei kipugi,“ ütleb ta. Esimesed kliendid Ülemiste Tervisemajas võeti vastu aga juba suve lõpus.

„Kõik ei lähe ära, vaid osad tulevad ikka tagasi ka ja ma olen väga rahul selle otsusega. Mulle meeldib siin töötada ja Eesti inimesi ravida. Oma rahva sees on väga meeldiv olla. Tunnen, et olen nüüd juurte juures tagasi ja see on hea tunne,“ ütleb ta. Hillari arvates ei oska Eesti inimesed oma elu kodumaal vääriliselt hinnata. „Ükskõik mis tööd inimene siin ka ei teeks, tavaliselt nad ei mõtle sellele, milline rõõm on teha seda oma riigis. Aga eks seda ongi raske hinnata, kui pole vahepeal ära käinud,“ mõtiskleb ta ning lisab, et kui omal ajal oli tõesti vajadus arenemiseks riigist lahkuda, siis tänapäeval on Eesti niivõrd hästi arenenud riik, et siin on võimalik õppida ja areneda milles iganes.

Spetsialiseerumine on oluline

Ka ortopeedia valdkond on dr Luga sõnul Eestis tänasel päeval Soomega samal tasemel. „Eesti meditsiin on väga heal tasemel ja siin tehakse väga vahvaid asju, ka võrreldes soomlastega.“ Dr Luga on spetsialiseerunud õla- ja põlve artroskoopilisele kirurgiale. Artroskoopiline kirurgia tähendab, et liigest ei lõigata tervenisti lahti, vaid tehakse poole kuni sentimeetrised lõiked, mille kaudu operatsiooni teostatakse. „Sellisel viisil opereerides taastuvad inimesed kiiremini, lõikustrauma on väga väike,“ selgitab dr Luga ning lisab, et ortopeedia on just viimase kahekümne aasta jooksul meeletult arenenud. „Lõikustehnikad on paranenud ning samuti on aru saadud, mida on mõtet opereerida ning mille puhul aitab konservatiivne ravi ehk füsioteraapia. Soomes on õlaravi muutunud palju just selles osas, et üsna palju ravitakse erinevaid õlavaevusi, traumapäraseid või degeneratiivseid haiguseid, füsioteraapiaga.“ Peale ortopeedilist operatsiooni on aga kindlasti vaja ka füsioterapeuti. Seepärast moodustavadki abikaasade Lugade ravikabinet vajaliku koosluse, sest need kaks teenust käivad tihti käsikäes. Üks erinevus siiski on võrreldes Soomega. Eestis ei ole veel füsioteraapia osas liialt spetsialiseerutud. „Siin tegeleb üks füsioterapeut inimesega peast kuni varvasteni. See pole kõige parem variant. Spetsialiseerumine toob kindlasti paremad tulemused,“ usub dr Luga ning lisab, et see on kindlasti ka Eestis vaid aja küsimus.

 

Ülemiste Tervisemajas ortopeed dr Hillar Luga ja füsioterapeut Katri Luga vastuvõtule registreerimine siin.

Kuidas vabaneda liigsest punetusest näos?

Rosaatsea ning kuperoosa võivad põhjustada palju probleeme. Õnneks on lahendused lähedal. Ülemiste Tervisemaja Medemise Nahakliiniku esteetilise meditsiini õde Olga Delovski jagab nippe, mida olukorra leevendamiseks ette võtta.

Kõige sagedamini tekitab liigset punetust näos geneetika. „Tihti on see pärilik, et veresoonte seinad ei ole nii elastsed või lõhkevad sagedamini kui teistel,“ ütleb Olga, kuid lisab, et lisaks pärilikkusele võib punetuse tekkimist näos soodustada ka keskkond ning inimese elustiil. Näiteks on tema sõnul oluline toituda tervislikult ning ülimalt oluline vältida alkoholi, sealjuures eriti punast veini, mis soodustab veresoonte laienemist. Kuigi hetkel pole päikest just üleliia palju, paneb Olga siiski südamele, et punetuse korral tuleks päikesekaitsele ka praegu erilist tähelepanu pöörata. „Päikesekaitse on hästi oluline. Isegi talvel ja praeguse ilmaga on oluline kaitsta oma nahka vähemalt SPF30 kaitsekreemiga,“ ütleb ta ning soovitab punetusele kalduva näonahaga inimestel ka suvisel ajal vältida otsese päikesevalguse käes päevitamist.

Kahte tüüpi punetust

Punetavat nahka on Olga sõnul kahte tüüpi. On kuperoosa, milleks nimetatakse laienenud veresoonekesi, mis on läbi naha nähtavad punetuse või peenikeste punaste või sinakate looklevate joontena. „Need ei ole tervisele kuidagi ohtlikud, kuid on tihti inimese enda jaoks häirivad.“ Rosaatsea on aga nahahaigus, mille põhjus ei ole teada. „Kõige sagedamini esineb punetus näo keskosas – otsmikul, põskedel, ninal ja lõual. Haiguse süvenedes võivad tekkida ka kapillaaride laiendid, põletikulised punased sõlmekesed ja mädavillikesed.“ Kui kuperoosa tekitab peamiselt esteetilisi probleeme, siis rosaatseat põdev nahk on Olga sõnul tihti ülitundlik, kiskuv ja kipitav ning ebamugavalt „põletav“ tunne nahas võib olla igapäevaselt häiriv mure. Neist viimane vajab tihti lausa antibiootikumidega ravimist.

Saun ei sobi kõigile

Siiski saab punetava naha korral ka ise palju ära teha. Näiteks tasub Olga sõnul osta apteegist spetsiaalselt punetavale nahale mõeldud näohooldusvahendeid. „Need on nahale õrnemad ning alkoholi- ja parfüümidevabad. Lisaks sisaldavad need ka erinevaid toimeaineid, mis aitavad tugevdada veresoonte seinu.“ Punetava naha korral tuleks Olga sõnul vältida saunas käimist ning näoprotseduure, mis on seotud liiga suure temperatuurimuutusega. „Kui saunas käia, siis tuleks vaadata, et see poleks liiga kuum ning samal ajal hoida niisket jahedat rätikut näol. See annab näole lisakaitse ning hoiab selle jahedama,“ soovitab Olga. Samuti ei soovita ta ka liiga külma temperatuuri. „Kui minna näiteks külma ilmaga jalutama, siis tuleks kindlasti kasutada spetsiaalset külma ilma näokreemi, mis moodustab natuke paksema kaitsekihi näole.“

Enamjaolt jõuavad Medemise Nahakliinikuse punetuse probleemiga 30+ vanuses inimesed, sest sellest east alates väheneb nii kollageeni kui elastiini tootmine nahas. Siiski leidub Olga sõnul punetuseprobleeme igas vanuses. „Ka alaealistel võib punetusega probleeme olla. Samuti pole vahet, kas oled mees või naine,“ ütleb ta. Tihti leiavad punetuse probleemid jäädava lahenduse aga Medemise Nahakliinikus IPL fotovalgenduse protseduuri abiga. „Inimesed, kes tulevad meie juurde konsultatsioonile, ütlevad sageli, et pole sellisest võimalusest varem üldse kuulnudki. Õnneks kogub see teenus meil järjest enam populaarsust,“ ütleb Olga. Kõige paremad ja jäädavamad tulemused saabuvad aga Olga sõnul siis, kui lisaks protseduurile jälgitakse ka oma elustiili ning kasutatakse koduseid hooldusvahendeid.

Tervisemaja küsitlus 2021

Toitumisnõustaja viis toimivat nippi, kuidas pühad kergemalt mööda saata

Raskustunne peale pühadesöömingut?

Jõulud on küll oodatud aeg, kuid kuskil kuklas on alati pisut ärevust – kuidas küll sellel aastal teha nii, et pärast söömaaega poleks raske olla ning lisakilod külge ei hakkaks. Ülemiste Tervisemaja toitumisnõustajal Teele Tederil on selleks puhuks jagada toimivaid nippe!

Ülesöömine koormab kõiki seedeelundeid, muudab meid loiuks ja teeb olemise raskeks. Lisaks on see ka üks suurimaid seedehäirete põhjustajaid. Ja kes meist tahaks pühad sedasi veeta? Selleks, et tähtsal õhtul liigset täiskõhutunnet vältida, pole vaja enne jõule ülesöömistrenni teha. Piisab, kui pühadeajal järgida mõnda lihtsat soovitust.

Alusta puuviljadest

Kui soovid, et jõulud oleksid kõhule võimalikult kerged, siis loobu mõttest eritoitude vahele enesetunde leevendamiseks mandariine nosida – need jäävad maos aeglaselt seeduvate toitude taha toppama ning tekitavad kõhus raskustunnet. Seega, kui tunned, et puuviljad on selle õhtu kohustuslik osa, siis söö neid enne sööki.

Süsivesikud ja valgud koos

Palju on räägitud sellest, kuidas liha ja kartuli kombinatsioon ei ole organismile tervislik ning neid oleks targem eraldi tarbida. Kui aga soovid oma kehakaalu hoida või langetada, siis on just oluline tarbida süsivesikuid ja valke koos, sest viimaste lisamine süsivesikuterikkale toidule aitab paremini veresuhkrutaset kontrolli all hoida. Stabiilne veresuhkur aitab hästi kaasa tervisliku kehakaalu saavutamisele ning hoiab ära suuremad söömissööstud, mida hiljem kahetseda võid. Kui sulle kartul ei meeldi, asenda see mõne muu süsivesikulise toiduainega nagu näiteks riis või miks mitte kinoa.

Jook või söök

Kindlasti ei tasu pidusöögi kõrvale liiga palju vedelikke tarbida, sest see lahjendab maomahlu ning muudab lõppkokkuvõttes seedeprotsessi aeglasemaks ning raskemaks. Joo söögi ajal vaid vajadusel ning võimaluse korral naudi jooke pisut enne või pärast sööki.

Kas magustoitu ei saagi?

Magustoidust ei pea loobuma. Aga kuna magu on juba õhtu jooksul niigi suure koormuse saanud, võiks magustoidu hommikuks jätta. Nii on ka ärgates midagi, mis silma särama paneb ning tõenäoliselt jõuab keha söödud kalorid päeva jooksul ka ära kulutada.

Söö söögi ajal, maga magamise ajal

Pidusöögi ja magamamineku vahele peaks jääma vähemalt kolm tundi. Kui suundume söögilauast kohe voodisse, jääb toit seedimata – öösel  seedimine aeglustub või peatub üldse. Toit meie sees läheb pahaks ja see on heaks hüppelauaks halbadele bakteritele. Lisaks halvendab täiskõht ka meie une kvaliteeti. Parem tee pidusöök võimalikult vara ning ära magamaminekuga liialt viivita, sest mida kiiremini uinud, seda kiiremini saabub hommikune magustoit.

 

Ülemiste Tervisemaja toitumisspetsialist Teele Teder

ÜLEMISTE TERVISEMAJA Babysport füsioterapeut: toeta oma lapse arengut, kuid ära kiirusta sellega

Väikelapse iga on see aeg, kus toimub kõige suurem areng. Igas arenguetapis on oluline lapse lapse arengut jälgida ja arengut toetada. Selleks on nii lastearstidel kui ka füsioterapeutidel kindlad arengutähised, mille järgi saab lapse psühhomotoorset arengut jälgida. Ülemiste Tervisemaja Babysport füsioterapeut Urmi Kukk selgitab, kuidas nende juures laste arengu toetamine käib.

Babysport on Eestis väikelapse arengut toetav asutus. “Me oleme Eestis ainuke sellise kontseptsiooniga lastekeskus, milles oleme püüdnud luua keskkonna, kus erinevas vanuses lastel on tore ja põnev teraapiates ja huviringides osaleda ning vanemad saaksid parimat toetust ja nõuandeid, kuidas oma lapse arengule kaasa aidata,“ ütleb Urmi. Babysporti meeskonnas on hetkel füsioterapeut, tegevusterapeut, eripedagoog, logopeed ja psühholoog. „Füsioterapeudi vastuvõtule ootame beebisid alates 2. elukuust. Babysporti füsioterapeutide poole saab pöörduda kui märkate mahajäämust lapse psühhomotoorses arengus, lapse lihastoonus on liiga madal (hüpotooniline) või liiga kõrge (spastiline). Kui näiteks lapse käeline tegevus või silma- käe koordinatsioon on nõrk, kui ta ei oska/suuda käsitleda mänguasju või näputoitu. Siinjuures tuleb appi lisaks füsioterapeudile tegevusterapeut. Samuti nõustavad meie terapeudid kõneeelse arengu osas kui beebi laliseb vähe, puuduvad silbid kõnes, raske on leida beebiga pilkkontakti jne,“ ütleb Urmi ning lisab, et loomulikult on alati võimalus tulla nende juurde ka lihtsalt lapse arengu hindamiseks.

“Füsioterapeut hindab esimestel elukuudel beebi peahoidmist nii kõhuli- kui ka selili asendis, lihastoonust, teljelisust, 4-5. elukuul pööramist seljalt kõhule, peenmotoorseid oskusi, 6-7 elukuust alates roomamis-, käputamis-, istumismustrit ja 10-12 elukuul püstitõusmist, tasakaalu ja iseseisvat kõndimisoskust,” loetleb Urmi lapse esimese eluaasta peamisi arenguetappe. Eesmärgiks pole aga

kindlasti see, et lapsi võimalikult kiiresti midagi tegema saada, vaid vastupidi, Babysportis üritatakse lapse arengut aidata ja toetada. “Kui ta on kuhugi arenguetappi jõudnud, kohe- kohe jõudmas või arenguliselt peaks hakkama jõudma aga laps ei saa või ei suuda iseseisvalt uut oskust omanda. Loomulikult on oodatud ka vanemad kui ühe aastased lapsed, sest ka neil on omad arenguetapid.“

Korra nädalas trenni

Babysportis ei käi ainult need lapsed, kelle arengus on puudujääke vaid oodatud on kõik beebid ja lapsed. Nende jaoks taasavati septembris ka rühmatreeningud, mis kestavad kuni jaanipäevani. Iga arenguetapile on mõistagi oma rühmatrenn. “Kõige nooremad, kes rühmatrenni oodatud on neljakuused beebid. Beebid on sünnistressist väljunud, kohanenud ning ka ärkveloleku aeg on juba pikem. Samuti on vanemad kindlamad, eriti kui tegemist on nende esimese beebiga.” Rühmatreeningutes saadavad oskused tulevad vanematele kasuks ka koduses elus, sest saadakse õiged harjutused ja võtted, kuidas lapse arengusse just sellel perioodil panustada,“ ütleb

Urmi. Babysporti rühmatreeningud kestavad pool tundi ning Urmi soovitab nendes käia korra nädalas. “Lisaks võimlemistunnile on väga toredad beebide ja väikelaste muusikatunnid ütleb ta ning lisab, et väga hea on beebiga lisaks käia ka ujumas.

Kõik rühmatreeningud toimuvad väikestes gruppides. Peamiselt on grupis korraga kuus kuni kaheksa osalejat. “Nii on füsioterapeudil võimalik jõuda iga osalejani.” Lisaks harjutatakse ka sotsiaalseid oskusi ning rütmitunnetust. “Lisaks füüsilistele oskustele saavad lapsed meie juures esimese sotsiaalsete oskuste kogemuse, kuidas oodata oma järjekorda, jagada vahendeid (pallid, pillid jne.) Lapsed õpivad kuulama kuidas juhendaja korraldusi täita, teistega arvestada. Kõige parema tagasiside oleme saanud vanematelt, kes kiidavad lapse oskusi esimesest tunnist alates kuulata ja täita juhendajate korraldusi, järjekorra ootamist lisaks heale koordinatsioonile ja füüsilisele võimekusele.” Samuti ootame lapsi muusikatundidesse, et koos teha muusikat, laulda ja tantsida.

Trenn ka ainult värsketele emmedele

Kuigi kõikides rühmatrennides on lapsed koos oma vanematega, siis uue trennina avati sel sügisel ka rühmatrenn, mis pole mõeldud lastele vaid värsketele emmedele. “See on sünnitusjärgne võimlemine füsioterapeudi pilgu all, kes on spetsialiseerunud just naiste tervisele. Sünnitusega võib kaasneda erinevaid probleeme ja muresid. Tema aitab nendega toime tulla ja neid leevendada.”

Eraldi soovib Urmi välja tuua probleemid eelkooliealiste ja noorema kooliastmete laste rühi- ja kõnnimustriga. „Võib-olla on see põhjustatud koroonaajast, aga viimasel ajal satub Babysporti üha sagedamini ka rühiprobleemidega lapsi, kes võib olla koduõppe ajal pole laua taga istunud vaid hoopis voodis või diivanil. Paljudele lastele ja peredele on kaugõpe olnud suureks mureks, laste õpioskused, keskendumine on halvenenud, mis omakorda toob kaasa õpiraskusi. Meie eripedagoogid saavad aidata lastel parandada keskendumisvõimet, õpioskusi, aga ka parandada sotsiaalseid oskusi igapäevasel toimetulekul,“ ütleb ta ning lisab, et mõnikord piisabki paarist konsultatsioonist, et laps saaks uuesti tavapärasesse rütmi tagasi.

Kindlasti tahame oma lastele parimat ja sageli tekitab see lastevanemates ärevust ja hirme. Urmi teab omast käest, et tihtipeale on hirmul suured silmad. „Kui lapsevanemale tundub, et üks või teine oskus ei tule nii nagu peaks, siis võiks juba aegsasti pöörduda Babysporti. Üheskoos proovime leida lahenduse või siis vajadusel saame lapsevanemat nõustada, millise arsti või spetsialisti juurde võiks edasiste uuringute tegemiseks pöörduda.“