Ülemiste Psühhiaatriakeskuses aitab pereterapeut, kui tunnete lähisuhetes ebakõla

Ülemiste Psühhiaatriakeskuses Ülemiste Tervisemajas aitab pereterapeut, kui tunnete lähisuhetes ebakõla:

Ahha-efektiga teraapiavorm, mis ravib läbi lähisuhete, kui sul on tunne, et sa pole oma eluga rahul ning võibolla isegi ei tea, mis täpselt on korrast ära või puudu, siis koht kust võib abi saada on pereteraapia. Ülemiste Psühhiaatriakeskuse psühholoog ja pereterapeut Hedy Laidre selgitab, kuidas paremini aru saada, et aeg on pereteraapiasse tulla.

Hedy sõnul on kõige tavalisem indikaator see, kui lähisuhetes on ebakõlasid. Siia alla lähevad nii partnerite kui ka lapse ja vanema omavahelised tülid, pinged kui ka soov, et suhted oleksid lähedasemad. „Lisaks lähisuhte probleemidele on sagedasemaks pöördumise põhjuseks ka väikelaste käitumisprobleemid, noorukite psüühilised häired ja täiskasvanute enda erinevad haigused ning sümptomid,“ ütleb ta. Pereteraapia on maailmas laialt levinud ning see sõna on hakanud Hedy sõnul õnneks järjest rohkem tähelepanu köitma ka Eestis. „Oluline roll on ka nendel inimestel, kes seda eest veavad ehk Eesti Pereteraapia Ühingul ja Eesti Pereteraapia Koolil. Nemad on Eestis väga suure töö ära teinud, et pereteraapia alaseid teadmisi ja kogemusi inimesteni lähemale tuua“.

Perekond kui süsteem

Perekonnapsühhoteraapia kerkis esile 20 sajandi II poolel, kui alustati skisofreeniahaigete ja nende perekondade uurimist ning ravimist. „Sellel hetkel pandi tähele, et skisofreeniapatsientidega saadakse haiglas head tulemused, neid tagasi koju saates, sümptomid taas ägenesid. Esialgu arvati, et seda mõjutab patsiendi ja ta ema suhe, hiljem lisandus sinna ka isa, kuni lõpuks leiti, et tuleb põlvkondade vahelisi suhteid uurida,“ sõnab Hedy ning lisab, et peresuhete vaatamine on äärmiselt oluline. „Perekond on süsteem, kus kõik pereliikmed on omavahel seotud ja muutus ühes pereliikmes toob kaasa kogu süsteemi muutuse ning vastupidi.“ Hedy rõhutab, et tema töö pole kunagi leida süüdlast, vaid vaadata, kuidas selline probleemne olukord on kujunenud ning mida iga pereliige saaks teha, et antud olukorda muuta.

Ahaa- efekt

Pereteraapia toimub turvalises ja toetavas keskkonnas, kus püsivate muutuste saavutamiseks on oluline läbida teraapia tervikuna. Tulemuste saavutamiseks koostatakse koos kliendiga genogramm ehk perekaart. „Me vaatame kolme põlvkonda korraga. Millised on suhted, allsüsteemide vahelised piirid, hierarhia,

rollid peres ja palju muud. Genorgammi lähevad kirja vaid faktid ning sellest joonistub välja muster. Kuna teemad, mida inimesed lahendama tulevad on väga erinevad, siis on ka seansid üles ehitatud vastavalt perega kooskõlastatud eesmärkidele.“ Läbi genogrammi suhtemustrite teadvustamise kogevad kliendid ahaa-efekti, mille najal on hakatud oma elus muudatusi ellu viima. Hedy ise nimetab end mitte teoreetikuks vaid praktikuks, sest on ka ise pereteraapia läbi teinud. „Mul olid lapsest saati migreenid, tänu pereteraapiale mul neid enam pole.“

Uus trend

Ka kliente on pereteraapias seinast seina. Näiteks tulevad värsked paarid koos, kes on jõudnud oma esimese suure tülini. „Paariteraapia puhul on see tihti esimene kord, kus partnerid koos kogevad kurbust. Nad ei põgene ära nagu tavaliselt on juhtunud. Varasemalt oma tunnete näitamine on neile olnud hirmutav. See hirm on saanud alguse lapsepõlvest, kuid millega on võimalik paariteraapias tegeleda,“ ütleb ta. See, et noored paarid tulevad koos, on Hedy sõnul viimase aja uus trend. „Tihti küsitakse, et kui me mõlemad tuleme erinevatest perekondadest, kuidas me paneme siis suhted kõigi pereliikmete vahel toimima, et tulevikus lastel oleks hea. Noorte perede puhul on tore see, et hakatakse rohkem küsima ja märkama ning ei jääda rahulolematuse faasi pidama.“

Noored kui kaasterapeudid

Aga ka noorukeid on palju. „Viimasel ajal on neil hästi palju ärevust ja ka nutisõltuvust.“ Hedy ütleb, et noored on tänapäeval nii osavad ja targad, et nendest võivad saada seanssidel tema kaasterapeutid, sest nad oskavad täpselt välja tuua, mis peresüsteemis vajab muutmist. „Imestusega kuulan, kuidas nad ennast väljendavad- näiteks ütlevadki, et kuidas ma saan iseennast armastada kui mu ema tülitseb isaga. Nad on kaks minu inimest ja kui nemad omavahel läbi ei saa, siis kuidas mina peaksin endaga läbi saama. Minu kui terapeudi roll on aidata neil vestlustel toimuda, et iga pereliige saaks ära kuulatud ning mõistetud“.

Muuta saab vaid iseennast

Väikelaste muredega pereteraapiasse jõudmine võtab aga vanematel aega. „Nad tunnevad suurt süü- ja häbitunnet, sest arvavad, et on milleski süüdi või justkui pole olnud piisavalt head ning isegi võivad karta, et on oma käitumisega põhjustanud lapse haiguse. Kiidan lapsevanemaid alati selle eest, et nad on kohale jõudnud.“ Hedy ütleb, et väikelaste puhul on tüüpilised nii emotsionaalsed kui ka käitumisprobleemid. Samuti pöördutakse sooviga mõista

oma väikelast paremini ja kuidas teda kõige paremini toetada. „Kui lapsel on diagnoos või teisi raskusi, siis tähtis on näha sellest kaugemale. Olen väga palju näinud, kuidas väikelapsega seotud probleemsesse olukorda jäädakse kinni. Lapsevanem unustab iseenda vajadused, paarisuhte ning keskendub ainult lapsele. Lapsevanema jaoks on oluline kuulda, et olukord ei ole lootusetu ja tema ei ole süüdi lapse haiguses. Kõik, mis peredes toimub, toimub läheduse ja armastuse pärast. Kellelgi on lähedust liiga palju ja kellelgi on lähedust liiga vähe“.

Enne seansse on üsna levinud arusaam, et lähisuhtes peab keegi teine muutuma. „Tööd saab siiski vaid iseendaga teha, ainult ennast saab muuta. Kui sa aga muudad ennast, siis tahes tahtmata muutuvad ka lähisuhted sinu ümber. Kuulen tihti, et palun tehke mu laps korda või võtke temalt see haigus ära. Me peame vaatama, kuidas see haigus on süsteemi tekkinud ning mida igaüks saaks olukorra muutmiseks teha. Siltidest vabastamine on olnud esimene samm, et muutused saaks toimuda.“ Kõik algab aga esimesest sammust, kohale tulemisest, mis tihtipeale ongi osutunud ka kõige raskemaks. „Soovitan tulla vastuvõtule, sealt edasi lähevad asjad juba paremuse poole,“ soovitab Hedy.

Tule Qvalitas arstikeskusesse vaktsineerima!

Ülemiste Tervisemaja vaimse tervise õde Liisa Johanson Ülemiste Psühhiaatriakeskusest selgitab, millal päriselt vaimne tervis vajab abi ja kuidas seda märgata

KAS TUNNED ENNAST ÄRA? Need märgid viitavad, et aeg on vaimse tervise probleemidega spetsialisti poole pöörduda. On neid, kes arvavad, et vaimse tervise probleemid lähevad ise üle. Seda arvates teevad nad endale karuteene. Mõnikord aga polegi vaja psühholoogi juurde minna, abi võib saada ka vaimse tervise õelt. Äsa ametisse asunud Ülemiste Tervisemaja vaimse tervise õde Liisa Johanson selgitab, mis ametiga on tegemist ning kuidas tunda ära, et aeg on spetsialisti poole pöörduda.

„Vaimse tervise õe amet on viimastel aastatel kogunud populaarsust, sest sellise spetsialisti vastu on suur vajadus. Vaimse tervise õde on erioskuste ja teadmistega spetsialist, kelle pädevuses on terviseseisundi hindamine ja terviseriskide analüüsimine, patsiendi ja tema lähedaste nõustamine ning nende igapäevaelu toimetuleku edendamine psüühikahäire põhiselt,“ ütleb Ülemiste Tervisemaja vaimse tervise õde Liisa Johanson.

Viimasel ajal on vaimse tervise mured näitamas kasvutrendi. „Tihtipeale kui inimene minu poole pöördub, siis ta ütleb, et tunneb ennast halvasti, tal on pidev hirm või nutusus, aga ta ei saa aru, mis temaga toimub,“ kommenteerib Liisa ning lisab, et ka palju unehäiretega inimesi pöördub tema poole, samuti on suur osa pöördujatest sellised, kellel endal pole vaimse tervise probleeme, kuid kes on mures mõne lähedase pärast.

Paljudel vastuvõttudel õpetab Liisa hingamistehnikaid, annab personaalseid toitumise- ja liikumissoovitusi ning vajadusel suunab kohtuma psühholoogi või psühhiaatriga. „Inimestel ei ole tihti oskust õigesti hingata, mis kohati tundub isegi üllatav. Hingamisel võiks jälgida, et ei tõuseks ainult rindkere ja õlad, vaid liiguks ka kõht, selg ja küljed.“ Lisaks on ta leidnud, et palju abi võib olla joogast. „Jooga on hea võimalus end välja lülitada. Võtta endale 60 minutit, hingata ja liikuda. Ma ise armastan tempokamat ja liikuvamat stiili nagu Vinyasa jooga. Siis on pärast ka selline „trenni“ tunne käes. Ja samas kõik asenditesse liikumised toimuvad läbi hingamise, mida ma alati tunnis ka juhendan.“

Liisa sõnul tuleks neil, kellel vaimse tervisega muresid, ennast analüüsida. On märke, mille ilmnemisel ei tohiks enam oodata vaid tuleks broneerida aeg spetsialisti vastuvõtule. „Märgid, mis viitavad sellele, et vaimse tervise probleemidega on viimane aeg spetsialisti poole pöörduda on näiteks tunne, et ei saa hingata, hirm surma ees. Keskendumisraskused, palju mõtteid peas, ärrituvus, pidev kurvameelsus, nutusus, raskused uinumisel, liigvarajane ärkamine, pidevad öised ärkamised. Enesesüüdistusmõtted. Võib juhtuda, et ei

jaksa enam tööd teha, teistega suhelda ega enda eest hoolitseda.“ Liisa ütleb, et on näinud ka väga sügavas depressioonis inimesi, kes ei räägigi enam oma lähedastega ega ole motiveeritud mitte millekski. „Selline seisund tekibki siis, kui lastakse olukorral süveneda ja loodetakse, et ehk läheb ise üle. Üle läheb aga alles siis, kui probleemi ja endaga tegeleda,“ ütleb ta.

Broneeri aeg Ülemiste Tervisemaja vaimse tervise õe vastuvõtule tel: +37256725181 või e-mailil: info@upk.ee

Hooldust vajavale lähedasele tuleb appi CareMate hoolesõber: ükski abivajaja ei jäta mu südant külmaks

Kuidas toetada eakaid või erivajadustega lähedasi ajal, mil kogu maailm on viiruskriisis, meditsiinisektor ülekoormatud ning inimesed väsinud? Kui lähedased vajavad tähelepanu, abi ja tuge, siis üks võimalus nende elu paremaks muuta on koduhooldus. Tegu on tänuväärse alternatiiviga hooldekodule, eriti pandeemia ajal.

CareMate.ee vahendab isiku- ja koduhooldusteenuseid erivajadustega lastele, täiskasvanutele ja eakatele. Põhjaliku koolituse läbinud hoolesõbrad soovivad südamest abivajajaid aidata. Hoolesõber aitab korrapäraselt ja õigetel aegadel medikamentide manustamisel, arsti külastamisel, vaktsineerimisele viimisel ning samuti saab aidata nii köögis kui ka kodukoristamises. Mõistagi on hoolesõbrad läbinud koroonaviiruse ennetamise kursuse, nad kannavad maske, pesevad ja desinfitseerivad sageli käsi ning täidavad kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid.

Suhtlemisel on suur roll

Tartus tegutsev hoolesõber Piret Teesar pakub oma abi CareMate veebiplatvormi kasutajatele juba üle aasta. Pikalt lastega kodus olnud Piretit kutsuti eelmisel aastal osalema CareMate korraldatud koolitustel. Et mitmeaastane kogemus vanatädi hooldamisest oli olemas, mõtles naine oma teadmisi täiendada. Piretile sobis hoolesõbra töö suurepäraselt ja nüüd aitab ta oma kodulinnas nii eakaid kui ka erivajadustega inimesi. Palju tuleb kokata ja vestelda, sest praegusel ajal vajavad inimesed suhtlust kõige enam. „Positiivseid emotsioone koged päeva jooksul mitmeid kordi. Mulle lihtsalt väga meeldib erinevate inimestega tegeleda. Iga ukse taga on uus situatsioon ja tegevus. See on minu jaoks huvitav,” lisab ta.

Kannatlik ja hooliv naine mainib, et ükski abivajaja ei jäta ta südant külmaks. Vahel tahaks isegi veel rohkem aidata, kui vaid oleks rohkem aega. Sageli hoolitseb Piret vanemate inimeste eest, lobiseb nendega, aitab süüa teha ja hoolitseb hügieeni eest. Kõige rohkem teeb Piretile rõõmu see, et teda alati oodatakse ja talle naeratatakse.

Kes vajab hooleandjat

Üldarst Kristel Amjärv teab, et kodudes ootavad abi paljud erinevas olukorras inimesed, kellel on piiratud liikumisvõime, kellel tervisehädad või vaimsed mured. „Abivajajate lähedased peavad toime tulema tohutu koormusega – nad käivad tööl ning neil on lisaks hooldust vajavale lähedasele ka oma pere. Hooldusele kuluv aeg, füüsiline koormus ning vaimne pinge viib lähedase eest hoolitsevad inimesed sageli stressi ja isegi depressiooni. Lisaks neile endile kannatavad ülejõu käiva kohustuse tõttu ka perekond ja töö,” lisab Amjärv. Mida enam kättesaadavamaks – ja siin on ka riigi finantstoel suur roll – koduhooldusteenus muutub, seda suurem on tervete ja õnnelike hooldust vajavate inimeste lähedaste ring, rääkimata hooldatavatest endist.

Paljud hooldatavad vajavad väga sotsiaalset suhtlust. Kaasinimestest eraldatuna süveneb ükskõiksus enda vastu, kaob huvi enda eest hoolitseda – sooja toitu teha, igapäevast hügieeni hoida, õigel ajal rohtusid võtta ja värskes õhus liikuda. „Ainuüksi see, et keegi tuleb ja pakub elementaarset tuge, on abivajajale tohutu motivaator normaalset elu jätkama,” rõhutab arst.

Vaktsineerimine pühapäeval 18.04.21

Tulenevalt kokkuleppest Haigekassaga vaktsineerib Qvalitas Arstikeskus käesoleva nädala pühapäeval 18.04.21 kõiki allolevas riski- ja vanusegrupis olevaid inimesi Pfizer-BioNTech koroonavaktsiiniga. Vaktsineerimine toimub Qvalitas Arstikeskuse Ülemiste esinduses aadressil Valukoja 7, Tallinn

COVID-19 vastu vaktsineerime:

  • 1956. aastal ja varem sündinuid
    1961. aastal ja varem sündinud COVID-19 riskirühma Haigekassa poolt suunatud inimesed

Vaktsineerimise aeg tuleb registreerida Qvalitas Arstikeskuse kõnekeskuse kaudu 6051500 või digiregistratuuris digilugu.ee

  • Autentida end kas Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga
  • Kui olete on vaktsineeritavate inimeste sihtrühmas, siis näete sisse logimisel avalehel sellekohast teavitust
  • Seejärel leidke valimis olevate vabade aegade seast endale sobivaim ning kinnitage broneering
  • Palume vaktsineerimisele tulla õigeks ajaks ning riietuda mugavalt

Kodukontori uued kuldreeglid: just nii oled kodus produktiivne ega põle läbi

Uus aeg nõuab uusi reegleid. Kuidas kodukontori-hooajal endiselt sama produktiivne olla kui kontoris ning samal ajal mitte läbipõleda? Ülemiste Psühhiaatriakeskuse psühhiaater Katre Pääso tutvustab kodukontori uusi kuldreegleid.

Lahendatud suhteprobleemid

Pingevaba kodu ja harmoonilised peresuhted tagavad muuhulgas ka hea keskkonna töö tegemiseks. Kes on aastaid olnud keerulises suhtes, aga pole üritanud probleeme enda jaoks lahendada, on aeg suhe korda teha, sest enam ei saa põgeneda tööle ega kodust välja. Peale eelmise kevade eriolukorda oli näha, et toimus palju lahkuminekuid kui ka abielu registreerimisi. See aeg võib tähendada ka üksteise taasavastamist.

Loe märke

Koroona-aasta on toonud psühholoogidele rohkem vastuvõtte ning näha on, et senisest palju rohkemate pöördumiste põhjuseks on just läbipõlemine. Selleks, et läbipõlemist vältida, tuleb panna tähele sellele seisundile eelnevaid märke. Kes on korra läbipõlenud, oskavad need hästi ära tunda. Esimesel korral kipume ikka neist mööda vaatama või seostama neid teiste asjadega. Teinekord kaldume ka lihtsalt enesepettusele ega taha endale tunnistada kui halvasti ennast tegelikult tunneme.

Kui oled hakanud kergesti ärrituma, väsid kiiresti ning tajud töö osas motivatsiooni langust, siis see on piiri tõmbamise koht, et läbipõlemist vältida.

Läbipõlenud inimesed jõuavad psühholoogi juurde tavaliselt väikese viivitusega. Kevadine eriolukord näitas ka seda, et vastuvõtule jõuti alles sügisel. Üldiselt võtabki see ligi pool aastat aega enne kui saadakse aru, et piir on ületatud ja ressursid on ammendunud.

Kindel tööaeg ja- ruum

Kodukontoris on väga raske hoida vahet töö- ja puhkeajal. Kõik tundub olevat justkui tööaeg. Selleks aga tuleb enda jaoks teha reegel, mis kellast alates on puhkeaeg.

Kodus on ka palju segajaid. Oleme harjunud kodus tegema koduseid toimetamisi. Kui viibime koduses keskkonnas tuletavad ennast igasugused argised toimetused meelde ning tekib rööprähklemine, kus proovime koduste toimetamiste kõrvalt töö asju teha. Nii läheb keskendumine katkendlikuks. Selleks, et kodus olles tuleks töötegemine sama hästi välja kui kontoris, tuleks tööd teha selleks eraldi ruumis. Kui eraldi toa võimalust pole, siis võiks selleks tekitada eraldi nurgakese.

Aeg iseendale

Ära alahinda aega iseendale. Väikeste lastega perede kõrvalt on näha, kuidas enamus aega läheb lastega tegelemise peale ning paari oma ajast jääb puudu, samuti ajast iseendale. Üksiolemise aega on vaja, et kõik muu toimiks. See, kui palju hetki iseendale keegi vajab, on aga individuaalne. Siin ei saa öelda, et kõigile sobib tund aega päevas.

Korralik unerežiim

Kuigi otseselt ei ole enam paljudel vajadust varakult ärgata ning töötegemine nihkub samuti hilisõhtusse, mõjub selline graafik pikemaajaliselt siiski laastavalt. Kui lähed pidevalt magama öösel kell kolm ning ärkad lõuna paiku, siis tunned mõne aja möödudes kurnatust. Proovi magama minna enne südaööd. Ideaalis võiks sellele eelneda puhkeaeg mitte intensiivne töötamine.

Ära unusta plusse

Sa võidad iga päev tööle tulemise ja minemise aja. See on oluline ajavõit, mille arvelt võid rohkem puhata, tegeleda mõne koduse hobiga, teha tervisesporti, veeta kvaliteetaega iseenda või endale kallite inimestega.

Kui tunned, et vajad abi, pöördu julgelt Valukoja 7, Ülemiste Psühhiaatriakeskuse spetsialistide poole.