Floating kapslid hõljumisteraapiaks

Von Baeri nimelises Ülemiste Tervisemajas 2 asuv Reio Vilipuu Taastusravikliinik astus paremate tulemuste saavutamise eesmärgil järgmise olulise sammu ning hakkas pakkuma teenust, mida teised taastusravikliinikud Eestis ei kasuta.

Põhjus, miks taastusravikliinik otsustas wellness-teenused enda valikusse võtta, peitub ühes uuringus ja isiklikel kogemustel. “Selles uuringus prooviti lihtsa meetodiga kaardistada keemiaravi saavate patsientide valu põhjuseid ning võrrelda patsiendi kaebusi aja möödudes. Patsientidele anti pilt inimese kontuuridega eest ja tagant vaatest ning nad pidid märkima erinevate värvidega, mis piirkonnad ja kui tugevalt valutavad. Must oli väljakannatamatult piinav valu, punane oli piiripealne tegevusi katkestav, aga veel talutav valu, kollane väheselt häiriv, valgeks pidi jätma alad, mis olid valuvabad,” selgitab Vilipuu. Meetodit katsetati keemiaravi saavate rinnavähi patsientide peal. “Uuringust selgus, et patsiendid, kes olid standardse adjuvantse ravikuuri läbinud, märkisid ravi ajal üle poole kehast valutavana, aga veel aasta hiljem värvisid patsiendid lausa kuni viiendiku keha pinnast valulikuks.” Teada on, et keemiaravi võib põhjustada patsientidele neuropaatilist valu, kuid hilisemalt võivad valusündroomi tekitada pidevast alalhoiust tingitud fastsiate pinged, rebivad armid, kuid ka traumaatiline mälestus valust. “See oli minule silmiavav hetk, sest sain aru, et võime oma kliinikus valu patsientidega lõpmatuseni võimelda ja neid mudida, alati jääb mingi kehaosa, mis jääb kellelgi kuskilt valutama. Mitmekülgselt lähenedes võisin ma neil saada jäsemed liikuma ja valufooni maha, kuid justkui ajutiselt, sest valu hiilis ikkagi mõne nädala pärast tagasi,” meenutab ta.

Kõik on peas kinni

Osaliselt on see Vilipuu sõnul peas kinni. Autonoomne närvisüsteem – mis reguleerib inimese keha vastureaktsioone välistele ärritajatele nagu näiteks temperatuur, valu, helid, see mida näeme ja mida naha kaudu tunneme ja tajume – võib olla üle ärritunud, kui elatakse pidevas stressi seisundis. Sellisel juhul võib tekkida patsientidel nö keha ärevus, mis on tegelikult ebaadekvaatne keha reaktsioon välistele ärritajatele.

“Tegin enda kohta avastuse, kui sattusin elus ise olukorda, kus mõtlesin, et vajan professionaalset abi. Arvasin, et mul on depressioon ja proovisin ka antidepressante, kuid need ei aidanud mul liikuda oma eesmärkide suunas, vaid muutsid mind kõige suhtes ambivalentseks. Samas ka minu sümptomid peale ärevuse, ei olnud täpselt seletatavad depressiooniga.” Nii avastaski Vilipuu enda jaoks floating‘u ehk hõljumisteraapia, tuntud ka kui sensory deprivation therapy. “Hakkasin iganädalaste tööampsude kõrvalt Soomes käima regulaarselt floatingus. Esmalt märkasin fookuse ja töövõime paranemist, mõne aja pärast hakkasid taanduma ka vaimse tervise mured. Uurisin ja lugesin selle kohta rohkem ja hakkasin mõistma kui oluline roll on tegelikult autonoomsel närvisüsteemil. Pidev stress, ülemõtlemine ja enese piitsutamine võivad viia meie meeled permanentsesse „põgene või ründa“ seisundisse. Floating‘u järgselt oli alati selline tunne, et sain mingiks ajaks sellest nõiaringist välja astuda. Tundsin, et aeg-ajalt meelte maharahustamine ja ajule restardi tegemine, muutis olulisel määral minu elukvaliteeti paremaks.“

Floating rahustab keha ärevust, aga võib vähendada osaliselt ka depressiooni sümptomeid. “Floating võib olla ka tõhus komplementaarne meetod kroonilise valu leevendamiseks, sest kliinilistes uuringutes vähenes patsientidel ka valu ravimite tarvitamise sagedus,” ütleb Vilipuu. Soojas soolases vees imendub naha kaudu lisaks magneesium, mille tulemusena suureneb verevarustuse ja hapniku kasutus lihastes ja nahas, paraneb lihaste ja närvide töö, leevenevad põletikulised protsessid, paraneb toitainete imendumine, alaneb vererõhk ning sügava lõõgastuse järel suureneb energia ja heaolutunne.“ Kliiniliste uuringute põhjal võib üks seanss anda efekti kolmeks kuni kuueks nädalaks.

Une piiril olemine

„Esimesel korral oli imelik hulpida seal pimedas ja vaikses kapslis midagi tegemata. Oli vaid tühi ootus, et mis nüüd peaks juhtuma hakkama. Siis meenus konsultandi soovitus keskenduda oma hingamisele ja proovida oma mõtetega mitte kaasa minna. Kui pimedas, vaikuses ja kaaluta olekus meie keha ja meeled enam aju ärritustega ei koorma, siis pöördub fookus keha sisemistele protsessidele. Hakkad kuulma, mis su sees toimub, kuidas süda tuksub, kuidas õhk vuhiseb mööda hingetoru ja bronhide seinu. Lõpuks tekib meditatiivne une taoline seisund ning kaob ka ajataju. Sügavalt lõõgastudes häälestab aju end teisele elektromagnetilisele sagedusele – hakkavad tekkima aeglased teeta-lained ja parem ajupoolkera funktsioon aktiveerub, hakkame nägema seaduspärasusi, lahendusi, mustreid, paraneb fookus, loovus ja intuitsioon. Nii surutakse sinus maha see rahutu rööp-rähkleja, kes tahaks kujuteldavas ohu seisundist pidevalt otsida väljapääsu võideldes või põgenedes,” selgitab ta.

“Tänu enda peal kogetule tundus olevat ainuõige samm, kolm aastat tagasi Ülemistesse kliinikut planeerima hakates, integreerida füsioteraapia kõrvale ka autonoomset närvisüsteemi mõjutavad füüsikalised ravimeetodid, mida otseselt taastusravis pole varem kasutatud.” Nüüd pakubki Reio Vilipuu Taastusravikliinik uute teenustena floating‘ut ehk sensory deprivation therapy-teenust ja ka näiteks krüoteraapiat (külmateraapia). “Tahtsin oma klientidele, eriti just vähi patsientidele, pakkuda täiendavaid elukvaliteeti parandavaid lahendusi.” Vilipuu lisab, et mitte kõigil ei saabu efekt esimesel korral. “Mõned inimesed on selgelt liiga pinges ning nad suudavad end tõeliselt lõdvaks lasta alles kolmandal või neljandal korral. Üldiselt arvavad inimesed, et floatimise ajal nad tukastasid ehk 2-3 minutit, aga tegelikult veetsid sellises olekus võib-olla pool tundi või rohkem. Nad ütlevad, et ei tea, kuhu aeg kadus. See pole otseselt magamine, vaid selline une piiril olemine.”

Kuigi floating on teenuste valikus olnud vaid mõned kuud, on taastusraviteenuste assistendi Eha-Elina Täht-Eskol rääkida palju edulugusid. “Kui sa ise pole kogenud, siis võid mõelda, mis see vees ligunemine ikka on, aga sellel on väga suur efekt. Klient tuleb tavaliselt floating‘ust ja ta on nagu uus inimene. Nad on positiivsed, säravad ja naeratavad. Tunni ajaga jõuavad nad tugeva lõõgastumiseni. On neidki, kes ütlevad, et nad ei saa mujal segajateta aega iseenda jaoks võetud ning ei oska muul viisil intensiivsest virr-varrist eemalduda ja sügavalt lõõgastuda.” Tema sõnul käib float’imas nii mehi kui naisi ning seda igas vanuses. Alla 16-aastastele siiski teenust ei pakuta.

Kellele floating ei sobi?

Reio Vilipuu soovitab float’imist teha nagu unehäirete uuringu skeemis – algul paar korda kahenädalase vahega ja siis jätkata kord kuus. Kuigi float’imisel on palju plusse, ei sobi see siiski kõigile. “See ei sobi inimestele, kellel on magneesiumi või väävli allergia, sest floating kapsli 1,5 m3 vees on 500 kg magneesiumsulfaat-soola. Samuti ei sobi see neile, kellel on väga madal, alla saja vererõhk, sest floating‘u ajal langeb vererõhk veelgi ning neil võib seal hakata paha.” Lisaks mainib Vilipuu ka klaustrofoobikuid, kuid ütleb siis, et see on siiski indiviiditi erinev. Inimene, kes MRT uuringut ei kannatanud, sai floating‘u kapslis end siiski lõdvaks lasta. „Jätsime tema jaoks vanni luugi natuke avatud asendisse. Sellisel viisil võib vesi jahtuda tunni ajaga kiiremini ja osadel inimestel võib enne seansi lõppu hakata väheke jahe,” täpsustab ta.

Vilipuu ütleb, et tänu float’imisele on nende kliinikus saadud väga häid tulemusi nii vähipatsientide valu kui ka klientide puhul, kellel on migreenid, unehäired, selja- ja menstruatsioonivalud. “Ma saadan sinna vanni hõljuma peaaegu kõik, kellel on mingisugused seletamatud vaevused, kuid füüsilist patoloogiat justkui pole.” Loomulikult on float’imine mõeldud ka inimestele, kes soovivad lõõgastuda ja oma baas-stressitaset alandada või oma töövõimet, loovust ja fookust parandada. Samuti saavad kasu sportlased. See aitab neil võistlustel saavutada paremat keskendumist ja peale suurt pingutust paremini taastuda. Floatingusse minemiseks ei peaks inimene olema juba kustunud küünal, vaid ennetamine on ikkagi kõige efektiivsem.”

Reio Vilipuu Taastusravikliinik asub Ülemiste tervisekvartalis, mis on üks suuremaid ja kiiremini arenevaid erakapitali rahastatud terviselinnakuid ning innovatsioonikeskuseid Eestis. Tervisemajas võtab patsiente vastu ligikaudu 25 teenusepakkujat enam kui 250 spetsialistiga. Von Baeri nimeline Tervisemaja 2 keskendub eelkõige ennetavale tervishoiule, kirurgiale, diagnostikale ja taastusravile.

Loe hõljumisteraapia kohta lähemalt siit: https://taastusravikliinik.ee/teenus/holjumisteraapia/.