Medemise Nahakliinik melanoomi vältimisest: päevitades sünnimärkide kinni teipimine pole lahendus! 

Suvi on kõigi lemmikaastaaeg just sellepärast, et siis on mõnus ja soe. Üheltpoolt on päike meile väga tervislik, sest tänu sellele saame näiteks sünteesida  D-vitamiini, aga teisalt on liigne päike kahjulik, eriti meie sünnimärkidele. Kuidas sellel suvel (ja ka muul ajal) sünnimärkidele mitte liiga teha, õpetab Ülemiste Tervisemaja Medemise Nahakliiniku dermatoveneroloog Kadi Ristal.  

Mis on üldse sünnimärk ja miks neid vanuse kasvades juurde tuleb? Sünnimärkideks nimetatakse rahvapäraselt pigmentrakkudest nahamoodustisi, mille korrektne nimetus on neevus. Sünnipäraselt on neevuseid vaid üksikuid, enamik neist tekib eluea jooksul. Seetõttu on nimetus sünnimärk ka mõnevõrra eksitav. Neevuste teke on eelkõige seotud geneetilise faktorite ja UV kiirgusega.

Kas peaksin olema mures, kui mul tuleb palju sünnimärke juurde?
Enamik neevuseid tekibki eluea jooksul ja tegemist on loomuliku nähtusega. Kuna üheks riskiteguriks pahaloomuliste neevuste tekkes on nende rohke arv, siis tähelepanu neevustele tuleks kindlasti osutada.

Millistel inimestel on tõenäolisemalt rohkem probleeme sünnimärkidega?
Riskid pahaloomulise pigmentkasvaja, melanoomi tekkeks on suuremad eelkõige neil, kel lisaks neevuste rohkele arvule on perekonnas esinenud melanoomi, kes harrastavad päevitamist või on viibinud pikemalt lõunapoolsetes piirkondades omades seejuures heledat naha fototüüpi. Lisaks tuleks tähelepanelikum olla neil, kelle sünnimärgid on pigem suured, ebaühtlase värvuse või kujuga. Seejuures ei ole melanoomi eest kaitstud ka tumedama nahatüübi ja üksikute väikeste neevuste omanikud. Tähelepanu oma nahamoodustistele peaksid pöörama kõik inimesed.

Kuidas sünnimärke hooldada, millal ja kui tihti peaks nendega kontrollis käima?
Neevused ei vaja ülejäänud nahast muul moel erihooldust. Tähtis on vältida liigset UV kiirgust, solaariumit ja päikesepõletusi kogu nahale. Seejuures ei ole kasu konkreetsete neevuste katmisest, näiteks neid päikese eest kaitseks kinni teipides nagu tihti tehakse. Meeles tuleks pidada seda, et ligi pooltel juhtudest tekivad pigementkasvajad nahale uusmoodustistena, mitte ainult olemasolevate neevuste muutumisel. Kontrollis tuleks käia juhul, kui need põhjustavad muret, kasvavad kiiresti, on muutunud kuju, suuruse või värvi poolest. Riskirühma kuuludes tuleks kontrollis käia regulaarselt, ülevaatuse intervalli soovituse annab arst. Enamasti kontrollitakse kahtlase leiu korral moodustisi esialgu tihemini ja kui muutus on stabiliseerunud, siis pikendatakse kontrollide intervalli. 

Mis sünnimärkidele ei meeldi?
Sünnimärgid on osa meie kehast, olles enamasti nahapinnal nähtavad tumeda laiguna või jäädes sügavamale ja avaldudes siis nahavärvi kõrgendi ehk paapulina. Neid ei saa käsitleda eraldiseisva osana muust kehast. Nagu kogu organismile, on oluline järgida tervislikke eluviise ja vältida kahjulikke harjumusi, sh päevitamist. Seejuures ei ole tõestatud, et mehaaniline traumeerimine iseenesest muudaks neevuseid pahaloomuliseks.

Kuidas sellel suvel teadlikumalt sünnimärkidesse suhtuda?
Tasuks tutvuda oma nahamoodustistega, olla neist teadlik. Seejärel tasub neid aeg-ajalt üle vaadata, et märgata muutuseid. Patsiendi enda tähelepanekud nahalesioonide osas on arstile väga väärtuslikud. Suvel, kui päike käib kõrgemalt tasub teadlikult vältida keskpäevase päikesega avatud kehapinnaga väljas liikumist, eelkõige päevitamist, et vältida riske naha pahaloomuliste kasvajate arenemisel. Juhul, kui nahk on ikkagi päevitunud, tasuks kontrolli tulekuga oodata, kuni päevitus on taandunud ja neevused taas paremini hinnatavad.

Mis võib juhtuda kui sünnimärkidele tähelepanu ei pööra?

Mõningatel juhtudel võib pigmentneevusest arendeda pahaloomuline kasvaja melanoom. Melanoom on kõige agressivsem nahavähivorm ja üks surmavamaid vähivorme just noortel inimestel. Paraku on melanoomi levimus heleda nahatüübiga inimestel üle maailma tõusutendentsiga.

Millised on olnud innovatsioonid viimaste aastate jooksul sünnimärkide hoolduses/eemaldamises?
Dermatoskoopia laialdasem kasutuselevõtt, kui neevuste kontrolli ja jälgimise kuldstandard, mis parandab nahamoodustiste diagnoosimise täpsust. Sellega on võimalik avastada algstaadiumis kasvajaid väga varakult ja vähendada tarbetuid lõikuseid. Neevuste eemaldamise standard on aga jätkuvalt kirurgiline eemaldus, st. lokaalanestesias lesiooni kiilekstsisioon kogu naha paksuses, millele järgneb väljalõike histoloogiline uuring. Tasapinnaliste pigmentneevuste osas muid eemaldamise võimalusi ei ole. 

Millal võiks kaaluda sünnimärkide eemaldamist?
Neevused niisama eemaldamist ei vaja, üldiselt peaks arst hindama protseduuri vajalikkust. Tihti soovivad patsiendid eemaldada nahapinnast kõrgemaid neevuseid, mis häirivad kosmeetiliselt või asuvad traumeeritavates piirkondades. Sellisel juhul on valikmeetodiks kirurgiline eemaldus, mille tulemusena jääb olenevalt tehnikast nahapinnale väike õmblustega arm või armitaoline laiguke. Alternatiiviks võib teatud neevuste puhul rakendada ka lasereemaldust. Lasereemalduseks sobivad vaid kindlatele kriteeriumitele vastavad neevused, mis on rangelt dermatoloogi poolt dermatoskoopiliselt kontrollitud, asuvad kosmeetiliselt probleemsetes piirkondades nagu näiteks näol, on nahapinnast kõrgemad ega ole aastaid muutunud. Lasereemaldus teostatakse samuti lokaalanesteesias, protseduur on kiire ja tulemuseks peaaegu märkamatu arm. Miinusena ei saa lasereemalduse käigus eemaldatud sünnimärki uurida, seega peab moodustis olema hinnatud ohutuks. Kuna laseriga eemaldatakse vaid nahapinnast kõrgemale jääv osa, siis teatud juhtudel võib neevus tagasi kasvada. 

Milliseid teenuseid pakub Medemise Nahakliinik sünnimärkide osas?
Medemise kliinikus on võimalik teostada neevuste kontrolli, ehk dermatoskoopilist ülevaatust ja jälgimist. Kui on mure konkreetse neevusega, siis pakume võimalust, et digidermatoskoopilise pildi teostab õde, mille arst hiljem üle vaatab ja hindab. Kirurgilist eemaldamist Medemises ei teostata. Küll aga eemaldame lasermeetodil nahapinnast kõrgemal asuvaid pigmendita neevuseid, mis on dermatoskoopiliselt kontrollitud.