Ülemiste Tervisemaja 2: Heal Kliiniku ortopeedid selgitavad: Miks selg valutab?

Miks selg valutab?

Alaseljavalu taga võib olla palju erinevaid põhjuseid.  Von Baeri nimelises  Ülemiste Tervisemajas asuva Heal Kliiniku ortopeedid dr Kaarel Kilk ja dr Gilber Kask selgitavad, kuidas tunda ära valu, millega peaks kohe arstile pöörduma ning milline on valu, mis taandub tavaliselt ise ning arstlikku sekkumist ei vaja. 

Heal Kliinik on loodud erinevate trauma olukordade lahendamiseks. “Soomest tagasi tulles, mõtlesime kohe just sellele teenusele, sest Eestis polnud seda olemas,” ütleb dr Kaarel Kilk. Heal Kliinik pakub traumapunkti teenust nii erakindlustusega patsientidele kui ka isemaksjatele. “Mujal maailmas on see levinud teenus. Vähendame sellega EMO koormust ning aitame inimestel aega kokku hoida ja saada kiiresti vajalikku ja professionaalset abi,” selgitab dr Kask lisades, et lisaks traumapunktile pakutakse patsiendile ka traditsioonilist ravi ehk Heal Kliinikusse võib pöörduda ka aja jooksul tekkinud tervise murede korral. “Me pakume tervikliku ravi värskete traumade ja aja jooksul tekkinud vaevuste korral– diagnoosime, planeerime ravi, viime ravi läbi ning pakume ka füsioteraapiat ning taastumist,” täpsustab dr Kaarel Kilk. 

“Alaseljavalud on üks sagedasemaid probleeme, millega oma töös kokku puutume. See on ka üks sagedasemaid põhjuseid, miks inimesed peavad haiguslehe võtma,” selgitab dr Gilber Kask ning lisab, et 90% seljavaludest pole üldse ohtlikud, kuid on patsiendile ikkagi rasked, sest sellega on seotud pidev valu. 

Millal ei pea arsti juurde minema? 

Seljavalude korral on kõige sagedamini dr Kase sõnul tegemist valest rühist tingitud vaevustega. “Väga palju loeb, kuidas patsient istub, astub ja magab ning kas kõhu- ja seljalihased on toonuses. Tulenevalt sellest kõigest võivad tekkida lihaspinged, aga võib olla tekkinud ka seljalüli vahede degeneratsioon ehk seljalülide vahel olevad väikesed liigesed on hakanud kuluma. See on juba suurem mure. 

Aga seljavalu võib tekkida ka ühekordse vale liigutuse tulemusena. Palju oleneb sellest, kuidas inimene on harjunud asju tõstma, kas sirge või kõvera seljaga. “Sellisel juhul võivad selgroolülide vahelised sidemed, lihased või liigesed valutama hakata” selgitab dr Kask. Tema sõnul laheneb suur osa selliseid muresid ise, organism taastub ning sellega ei pea midagi ette võtma. 

Alati ei tasu seljavaluga kohe arsti juurde tormata. “See on nii siis, kui seljavalu ei kiirgu ning leeveneb käsimüügi valuvaigistitega,” rõhutab dr Kaarel Kilk ning lisab, et enamus juhtudel möödub seljavalu ise kahe nädala jooksul. Lihaspingest tingitud seljavaluga ei soovitata jääda voodisse. “Passiivsus ei tule siinkohal kasuks. Liigu ringi ja ela oma elu, ära muidugi ka üle pinguta. Liikumine aitab lihaspingetest tingitud valul kiiremini üle minna” ütleb dr Kilk. 

Millal peab KINDLASTI arsti juurde minema? 

Kui seljavalu on väga tugev, valu on kiirguva iseloomuga, kaasnevad muud sümptomid nagu näiteks naha tundlikkuse häired, lihasjõudluse langus või kui valu on kestnud juba kuu aega, peab kindlasti minema arsti juurde. “Siis võib olla taustal tõsisemaid probleeme,” ütleb dr Kilk. Kui aga lisaks seljavalule hakkab tunduma, et valu kiirgub ka jalga või varvastesse või tekib tundetus ühes neist piirkondades, näiteks ei saa varvast ülesse tõsta või on tunne justkui sipelgad jookseksid või keegi nagu nõelaga torgiks, siis tuleb kindlasti kohe abi saamiseks arsti poole pöörduda,” rõhutab ta.  Kõige suurem punane lipp seljavalu korral on see, kui jalalihased ei tööta ja/või tekivad häired soole ja kusepõie kontrollis. “See tähendab, et väljavõlvumine on nii suur, et närvid on pitsunud ja sekkuma peab koheselt, sest kahjustused võivad olla jäädavad.” 

Teinekord võivad seljaprobleemid väljenduda hoopis labajala valus ning nii, et selg ei valutagi. “Ortopeedid oskavad neid valusid eristada ja saavad aru, millal on tegemist seljaprobleemiga.” Harvemini võivad seljavalu tekitada ka kasvajad luu sees. Nii dr Kask kui  dr Kilk panevad alati ka perearstidele südamele, et kui patsiendil on olnud varasemalt näiteks rinnavähk ja ta pöördub seljavaluga, tuleb kindlasti seljast teha pilt, sest seal võib olla kolle. “See on marginaalne osa, kuid mitte olematu,” rõhutab dr Kask. 

Suur viga 

Dr Kask soovib inimestele südamele panna, et kui on juba tekkinud seljamured, siis tuleb minna füsioterapeudi vastuvõtule ning sealseid soovitusi tõsiselt võtta. “Üks suurimaid vigasid on see, et kohe kui hakkab parem, enam füsioterapeudi poolt antud harjutusi kodus ei tehta. Siis aga juhtub  see, et sama häda tuleb tagasi. Me näeme seda oma praktikas kahjuks väga palju,” ütleb ta ning lisab, et füsioterapeudi poolt antud harjutusi tuleb teha regulaarselt elu lõpuni. Dr Kase sõnul on füsioterapeudi panus hindamatu. “Füsioteraapia on Eestis väga kõrgel tasemel, siiski võrreldes põhjamaadega on füsioterapeudi kaasatus ravis väiksem. Füsioterapeudi panus seljaprobleemide ravis on oluline.”

Kõik seljavalud pole aga ortopeedilist laadi. “Kuigi inimese jaoks on kõik lihtsalt seljavalu, võib sellel olla väga palju erinevaid põhjuseid. Selg võib valutada  lisaks eelmainitule ka näiteks siseorganite probleemidest. Tugeva või seletamatu valu korral on oluline otsida arsti asjatundlikku abi,” täpsustab dr Kilk. 

Heal Kliinik asub Ülemiste tervisekvartalis, mis on üks suuremaid ja kiiremini arenevaid erakapitali rahastatud terviselinnakuid ning innovatsioonikeskuseid Eestis. Uues, 9450 m² Tervisemajas võtab patsiente vastu ligikaudu 25 teenusepakkujat enam kui 250 spetsialistiga. Von Baeri nimeline Tervisemaja keskendub eelkõige ennetavale tervishoiule, kirurgiale, diagnostikale ja taastusravile.

Vaata lähemalt www.healkliinik.ee